ERR.ee kirjutas, et vahemikus 2005-2015 oli Eesti pensionifondide keskmine reaaltootlus -2,2 protsenti, mis on OECD riikide madalaim tulemus.

Rahandusministeerium ei näe pessimismiks põhjust.

"Eesti pensionifondide tootlused erinevalt üksteisest üsna palju. Kui vaadata tootluseid fondide lõikes, siis leiab ka fonde, mille tootlus on teiste OECD riikidega täiesti võrreldav ja heal tasemel. OECD statistika vaatab turu keskmist ja siin tuleb arvestada, et suurema mahuga fondidel on suurem kaal. Kui viimaste investeerimistulemused on kesised, siis see mõjutab ka keskmist. Igal fondivalitsejal ja fondil nii Eestis kui välismaal on oma investeerimisstrateegia," põhjendas ministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna analüütik Tõnu Lillelaid Eesti teise samba pensionifondide viletsat tulemust.

Teisalt näeb rahandusministeerium madala tootluse taga ka finantskriisi.

"Kui vaadata OECD poolt toodud võrdlusperioodi aastatel 2005-2015, siis sinna vahemikku jäi 2008. aasta finantskriis, kus Eesti pensionifondid said keskmisest suurema löögi ja mis mõjutab tootluste võrdlusi veel mitmel aastal tulevikus. Samas oli meil kriisist taastumine suhteliselt kiire ja veel 2011. aastal oli pensionifondide keskmine pikaajaline tootlus võrreldav globaalsete võrdlusindeksitega," kommenteeris ministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna analüütik Tõnu Lillelaid.

Samas oli aga finantskriis globaalne ega jätnud puutumata ka teisi OECD riike. Näiteks Eestist palju raskemas seisus oli Läti, ometi on Läti kümne aasta pensionifondide tootlus Eestist pisut parem, ehkki ka madal, platseerudes -0,7-protsendise reaaltootlusega Eesti ette eelviimasele kohale.

Ka tõelise krahhi läbi teinud Islandi reaaltootlus oli 1,2 protsenti ehk oli Eestist mitu kohta eespool.

Kriisile järgnes konservatiivne poliitika

Edasi kujundas Eesti madalat tootlust ministeeriumi hinnangul kriisile järgnenud konservatiivne investeerimispoliitika.

"Pärast seda, tajudes turgudel teatud ohumärke, on Eesti pensionifondid keskmiselt võtnud oluliselt konservatiivsema hoiaku ning vähendatud on riskantsemate varade osakaalu ja suurendatud muuhulgas hoiuste osakaalu. Sellest tulenevalt on sel perioodil Eesti pensionifondid kasvanud mõnevõrra aeglasemalt kui turud keskmiselt. Kuna selline investeerimisstrateegia on olnud pigem teadlik valik, siis ei saa Eesti fondivalitsejaid otseselt süüdistada oskamatuses, vaid parimal juhul liigses konservatiivsuses," ütles Lillelaid.

"Kuna fondivalitsejatel on veel värskelt meeles viimane kriis, kus riskide võtmine tõi kaasa märkimisväärse kahju, siis on see konservatiivsus ka osaliselt mõistetav. See, kas see konservatiivsus on ennast ka ära tasunud, näitab finantsturgude areng tulevikus. Viimaste aastate tootlus on näidanud paranemise märke ning ka OECD edetabelites oleme siis pigem keskmikud," selgitas Lillelaid.

Seda arengut toetab Lillelaiu sõnul mingil määral ka OECD tootluse arvutamise metoodika, mis erineb tavapärasest osaku põhisest tootluse arvutamisest. "OECD metoodika põhineb nö rahavoogudega kaalutud tootlusel, mistõttu tootluse suurust mõjutab ka varade maht antud aastal. Seega suurema kaaluga on tootlus just viimastel aastatel, mil Eesti pensionifondide tootlused on mõnevõrra konservatiivsemad."

Ametniku sõnul on riik püüdnud mitte sekkuda investeerimisotsustesse, kuid sätestanud investeerimispiirangutega raamistiku. "Leiame, et see on praegu piisavalt paindlik, et pensionifondid saaksid näidata head tootlust. Täiendavad garantiid tootlusele tähendavad alati süsteemi jaoks kulu ja teiste praktika on näidanud, et ei vii ka suurema tootluseni. Küll aga tulevad kohe turule uued passiivsed indeksfondid, mille tootlus hakkab järgima suuri globaalseid finantsturgude indekseid. See võimaldab soovi korral väljuda aktiivselt juhitud investeerimisstrateegiast, mis võib kohati olla kas liiga konservatiivne või hoopis liiga riskantne, ning investeerida vara vastavalt turgude arengutele," nägi Lillelaid võimalusi tootluste kasvuks edaspidi.

Riigikogus on käsil arutlused investeerimisfondide seaduse muutmiseks, et muuta Eesti fonditurgu atraktiivsemaks ja soodustada konkurentsi pensionifondide turul.

Finantsinspektsioon: võrreldakse võrreldamatut

Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman kommenteeris, et pensionisüsteemid on riigiti väga erinevad, mistõttu on keeruline numbritele ühest hinnangut anda, kuid avaldas usku, et Eesti pensionifondide tulemused on lähiaastatel paranemas.

"Eesti riik on viimase aasta jooksul jõustanud ja jõustamas mitmeid muudatusi, mis on muu hulgas seotud pensionifondide tegevusega seotud tasude vähendamise ning investeerimisvõimaluste avardamisega. Viidatud OECD ülevaade kajastab valitud liikmesriikide praktikas tugevasti eristuva ülesehitusega pensionisüsteeme, mis sisaldavad ka erinevaid investeerimisvõimalusi –ja piiranguid. Seetõttu on keeruline anda esiletoodud tootluse numbritele ühest hinnangut, kuivõrd nagu viidatakse ka raportis endas, on kasutatud andmestikud ja mõnikord ka arvutusmeetodid erinevad," selgitas Vosman.