Mihkelson: Eesti on piiriala, mida võivad tabada suurte vastasseisude tüsistused ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles "Välisilmale" antud pikemas intervjuus, et kuigi Eesti või Balti riigid pole iseenesest Venemaa ja maailmapoliitika silmis esmase tähtsusega teemaks, on tegu piirialaga, kus võivad suuremad globaalsed vastasseisud mingeid väljundeid leida.

"Olen nõus, et Eesti kindlasti ei ole maailmapoliitika nö esimene teema. Eesti kui selline või isegi Balti riigid kui eraldi võetud nähtus. Tegelikult toimub väga selgelt ja sisuliselt vastasseis Venemaa versus Lääne maailm, eeskätt Venemaa ja Ameerika Ühendriigid. Tõesti ei möödu päevagi, kui me loeme nii Lääne kui ka Venemaa meediast, et sisuliselt oleme me juba ammu sisenenud uude külma sõtta," märkis Mihkelson ERR-i välispoliitika saates.

"Need arengud, mis ennekõike Süürias on toimunud siin viimastel nädalatel, vastu Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi, viitavad küll sellele, et pinged aina kasvavad. Ja kui me tuleme tagasi Eesti või Balti riikide juurde, siis me oleme ju vaba maailma piiril, me oleme tsivilisatsioonide piirialal ja meie ajalugu on näidanud, et kui suurtes suhetes peaks midagi väga halvasti juhtuma, siis tüsistused võivad tekkida just nimelt siin, sellel piirialal," rõhutas ta.

Saates toodi näitena esile eelmisel nädalal kajastust saanud uudis, et Serbia on saatnud välja Venemaa kodanikud, keda on süüdistatud rahutuste ja terroriaktide kavandamises naaberriik Montenegros ehk riigis, kus toimusid parajasti valimised ning mis liitub varsti NATO-ga.

"Siin on väga oluline strateegiline nüanss - Montenegro on lähenemas liikmesusele NATO-s. Ka Eesti parlament ratifitseeris mõned päevad tagasi meiepoolse tahteavaldusena siis kutse või valmisoleku võtta Montenegro NATO liikmeks. Venemaa on pikka aega tegelikult avalikult töötanud selle vastu, et Montenegrost võiks saada NATO liikmesriik. See on tõesti väga erakordne, mis viimastel päevadel on toimunud," selgitas Mihkelson ja tõi esile väited, mille kohaselt valmistati Montenegros ulatuslikke vägivaldseid provokatsioone, sealhulgas näiteks Lääne-meelse peaministri Milo Đukanovići tapmist ja Venemaa-meelsete opositsiooni toetajate lavastatud tulistamist.

Mihkelson tunnistas, et Montenegro sündmuste puhul pole praegu kindlalt teada, et need olid just Venemaa agendid, kes Montenegro peaministri vastu seda rünnakut kavandasid. "Aga on teada, et nende Montenegros kinni võetud inimeste hulgas on neid serblasi, kes võitlesid alles hiljuti Donbassis separatistide poolel. On väidetavalt teada, et Serbia on tõesti välja saatnud mitmed Vene agendid, mida küll ametlikult varjatakse. Ja me teame, et Serbias Belgradis käis mõned päevad tagasi kohal ka Vene julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev, endine FSB direktor, kes nähtavasti - võib eeldada -, silus siis seda olukorda, mis seal oli juhtunud. Nii et iseenesest väga huvitav areng, arvestades ka, kui tihedad on ikkagi Venemaa ja Serbia suhted," nentis ta.

"Aga see veel kord näitab, kui tõsiselt - nii meie kui ka meie Lääne partnerid - peaksime võtma Venemaa võimalikke katseid ühel või teisel viisil mõjutada kas väikeste või suuremate riikide, nagu me oleme ka näinud Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste puhul, sekkumist sisepoliitikasse ja mõjutamaks nende hoiakuid Lääne või NATO ühtsuse tagamisel," lausus Mihkelson.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: