Peaministri majanduskasvu ergutamise töörühma raportis sisaldub väidetavalt idee, et regulaarsete dividendide pealt võiks senise 20 protsendi asemel maksta tulumaksu 14 protsenti.

Rahandusminister Sven Sester ütles ERR-i uudisteportaalile, et ta on niisugusest ettepanekust rääkinud juba aasta tagasi.

"Pakkusin välja võimaluse, et regulaarselt dividende maksvate kasumit jaotavate ettevõtete jaoks võiks dividendilt tasumisele kuuluv tulumaksumäär olla madalam. See mõte leidis nii kriitilist kui pooldavat vastuvõttu. Tänaseks olen seda ideed arutanud nii ettevõtjate, suurimate audiitorbüroode kui ka majandusanalüütikutega," selgitas Sester.

"Leian, et Eesti riik võiks dividendide jaotatud kasumi maksustamist ettevõtete jaoks soodsamaks muuta ning esitan valitsusele sellekohase ettepaneku. Peamine põhjus selleks on vajadus hoida Eesti maksusüsteem naabritega konkurentsivõimelisena. Memorandum nii analüüsi kui ka ettepanekutega on juba valmis," lisas ta.

Sester nõustus, et sobiv madalam tulumaksumäär võiks olla 14 protsenti. "See oleks välisinvesteeringute Eestisse meelitamise kontekstis konkurentsivõimeline Läti ja Leedu 15-protsendilise tulumaksumääraga. Samuti võib kuue protsendipunktilist erinevust lugeda piisavalt motiveerivaks, et ettevõtjad vaataksid üle oma dividendipoliitika," ütles Sester.

Ta lisas, et riigieelarve laekumiste seisukohalt aitaks kasumi senisest suuremas summas dividendidena maksmine kompenseerida tulu vähenemist maksumäära langetamisest.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kaotamine vähendaks riigieelarve tulusid

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski hinnangul tuleks kaaluda tööandja sotsiaalmaksu miinimumkohustuse langetamist. Nii sotsiaalmaksu miinimumnõude kaotamisel kui kuumäära langetamisel võib tema sõnul eeldada olulist sotsiaalset mõju, seda eelkõige tööhõivele.

Sesteri sõnul tuleks neid ettepanekuid põhjalikumalt analüüsida.

Ta selgitas, et sotsiaalmaksu seaduses on juba praegu erandid neist, kes saavad ravikindlustatu staatuse ka siis, kui nende eest pole sotsiaalmaksu kuumääralt tasutud ehk probleem on suures osas maandatud.

Tema hinnangul väärivad kaalumist ehk erandite nimekirja täiendamine või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse aeglasem tõstmine võrreldes kuupalga alammääraga. Näiteks samas tempos keskmise palga, mitte miinimumpalga tõusuga.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kaotamine vähendaks Sesteri sõnul riigieelarve tulusid 2018. aastal otseselt ligikaudu 11 miljoni euro võrra.

"Sellele lisanduks hinnanguliselt ligikaudu sama suur käitumuslik mõju, kuna selle tõttu võidakse hakata näitama tegelikust väiksemat palka. Kui sotsiaalmaksu miinimumkohustus langetada 50 protsendile alampalgast, vähendaks see riigieelarve tulusid hinnanguliselt kokku üheksa miljoni euro võrra. Kui sotsiaalmaksu miinimumkohustus oleks 2018. aastal 470 euro asemel 454 eurot, (arvestades palkade tõusuga keskmiselt 5,5 protsendi võrra), laekuks sotsiaalmaksu ligikaudu kolm miljonit eurot vähem," selgitas Sester.