Fotod: Eesti ja Saksamaa president kinnitasid ühist arusaama julgeolekuolukorrast ({{commentsTotal}})

{{1478859738000 | amCalendar}}

President Kersti Kaljulaid sõitis neljapäeval kahepäevasele töövisiidile Berliini, mille keskmes on kohtumine Saksamaa Liitvabariigi presidendi Joachim Gauckiga. Prsidendid kinnitasid riikidevahelisi häid kahepoolseid suhteid.

"Saksamaa on meie üks lähedasemaid partnereid Euroopa Liidus ja NATO-s ning kahepoolselt nii majanduse, digikoostöö, hariduse, teaduse kui ka kultuuri vallas,” ütles president Kersti Kaljulaid pärast kohtumist Saksamaa presidendi Joachim Gauckiga.

Kaljulaid ja Gauck arutasid kohtumisel Eesti-Saksamaa kahepoolseid suhteid, Euroopa Liidu tulevikku Ühendkuningriigi referendumi valguses ning Euroopa julgeolekuolukorda.

Eesti riigipea märkis, et Eesti ja Saksamaa kahepoolsed suhted on väga head ja järjepidevad ning riike iseloomustab ühine arusaam muutunud julgeolekuolukorrast. “Kaitsealases koostöös on meil aastate jooksul kujunenud väga laiapõhjaline koostöö. Saksamaa on konkurentsitult üks meie aktiivsemaid Euroopa liitlasi regiooni julgeoleku tagamisel, panustades pidevalt Balti õhuturbesse,” ütles president Kaljulaid.

Kaljulaid nentis, et Saksamaa on viimased kaks aastat olnud Eesti jaoks tähtsuselt neljas väliskaubanduspartner Soome, Rootsi ja Läti järel. "Saksamaa on Eesti ettevõtjatele üks huvipakkuvamaid sihtturge. Seda kinnitasid ka Saksamaal tegutsevate Eesti idufirmade eestvedajad, kellega eile Berliinis kohtusin,” sõnas riigipea, kelle hinnangul on Eestil ja Saksamaal lähedased vaated ka laiemalt Euroopa Liidu majandusküsimustes.

Kaljulaid ja Gauck mainisid kohtumisel ka koostööd digivaldkonnas. “Võin kindlalt öelda, et sakslaste huvi Eesti IT-arenduste ja e-riigi lahenduste vastu on suur. Eesmärk on jõuda reaalsete e-valitsemise koostööprojektideni,” lisas Eesti president.

Kersti Kaljulaid kohtus visiidil ka Bundestagi president Norbert Lammertiga, Bundestagi Saksamaa-Balti sõprusgrupi esindajatega ning Saksamaa välispoliitika ühingu liikmetega.

Neljapäeval asetas riigipea valged roosid Berliini müüri memoriaali juurde ning kohtus Saksamaal tegutsevate Eesti ettevõtjate ning Berliini eestlaskonnaga.

Kaljulaid: loodan, et Euroopa on vaatamata kriisidele ühtne

Kaljulaid ütles Berliinis Saksamaa välispoliitika ühingu liikmetele peetud ettekandes, et Euroopa on vaatamata viimaste aastate kriisidele ja konfliktidele suutnud jääda olulistes välispoliitilistes ja julgeolekualastes teemades ühtseks.

"Loodan, et Euroopa Liit suudab edaspidigi jääda üksmeelseks siis, kui ohus on põhiväärtused," lisas ta.

Kaljulaid nentis, et aastate jooksul on ikka olnud neid, kes ennustavad Euroopa Liidu lõppu ja Ühendkuningriigi referendum kahtlemata hoogustas selliseid arvamusi. "Euroopa Liidu liikmesriigid võivad üksteisega mitte nõustuda, kuid nad on harva tülis. Saan seda kinnitada, olles ise töötanud Euroopa Liidu institutsioonis 12 aastat," lisas president.

Tema hinnangul on julgeolek hetkel Euroopa kõige olulisem väljakutse. "Euroopat tuleb vaadata ühtsena ja me saame tagada julgeoleku ainult siis, kui me ei lähene lahendusele üksikute riikide või regioonide põhiselt. See puudutab ka energiajulgeolekut ja transporti. Me peame looma füüsilisi ühendusi Euroopa eri piirkondade vahel," lisas ta.

Kaljulaid ütles kohtumisel Saksamaa välispoliitika ekspertidega, et Venemaa on vaatamata majanduslikele raskustele arvestatav sõjaline jõud. Ta rõhutas, et Venemaa rünnak NATO ehk maailma võimsaima poliitilis-sõjalise alliansi vastu ei ole tõenäoline. Küll aga peab Euroopa presidendi hinnangul olema väga tähelepanelik ja tegema poliitilised otsused reaalsest olukorrast lähtuvalt.

"Dialoog Venemaaga on oluline, kuid ainult sellele lootmine pole tulemuslik," lisas ta.

Kaljulaid meenutas, et NATO eesmärk on rahu säilitamine. "Meie suurim eesmärk on konfliktide ärahoidmine, mitte nende esile kutsumine. Tuleb panustada heidutusse. See on pikk protsess, mis ei lõpe üleöö," ütles Kaljulaid, kelle sõnul on samavõrra oluline riiklike kaitsekulutuste tõstmine.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: