Alajõe ja Parts käisid riigikogus Ärma asju selgitamas

Foto: ERR

Riigikogu korruptsioonivastane komisjon arutas taaskord president Ilvesele kuuluva OÜ Ermamaaga seonduvat. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toonane juhatuse liige Maria Alajõe ütles komisjoni liikmetele, et 2012. aastal tehtud otsust toetusraha tagasinõude kohta ei mõjutatud poliitiliselt.

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liikmetel oli istungile kutsutud külalistele kaks sisulist küsimust. Esiteks, mis alustel ikkagi otsustati 2012. aastal, et OÜ Ermamaa peab tagastama kõigest 10 protsenti neile makstud toetusest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

EAS-i juhatuse liige 2012. aastal Maria Alajõe ütles, et määruses oli sõnaselgelt välja toodud alus, kuidas otsust peab tegema. "Ehk sellisel puhul ongi võimalik tagasinõuet teha viis kuni või siis suurendatult 10-25 protsenti. See ei ole selline juhtum kus projekt on pooleli ja nõutakse kuskilt ja nõutakse kuskilt konkreetset abikõlbulikust kulust tagasi 50-100 protsenti, siin oli projekt ilusti lõpuni viidud, objekt oli avatud," selgitas Alajõe.

Teise asjana huvitas komisjoni liikmeid, kas EAS-i toona tehtud otsust mõjutati poliitiliselt, millele Alajõe vastus oli eitav. Siinkohal oli arutluse all ka näiteks fakt, et 2012. aastal aitas toonane presidendikantselei direktor Siim Raie EAS-is tagasinõude otsusega seotud asju ajada olles ise kuus aastat varem olnud ametis EAS-i komisjonis, kes Ermamaale toetust jagas.

"Aktuaalne kaamera" küsis Alajõelt, kas presidendikantselei seda otsust mitte kuidagi tol ajal ei mõjutanud.

"Ei, juhatuse tasemel mitte kuidagi ei mõjutanud seda otsuse tegemist. Jah, on öeldud, et ühel koosolekul osales tollane presidendikantselei direktor, aga see oli vaid faktiliste asjaolude täpsustamine, see ei olnud kuidagi mõjutamine," vastas Alajõe.

Komisjoni istungile oli kutsutud ka 2012. aastal majandusministri ametis olnud Juhan Parts, kes ei olnud enda sõnul tol ajal tehtud EAS-i otsusest kuidagi teadlik.

"Euroopa rahadega on selline reegel, et Eesti saaks hakata seda raha kasutama, peab olema poliitiline juhtimine, ministeeriumi juhtimine ja siis see rakendusasutus täiesti teinetesiest lahutatud. Ma olin sellel ajal informeerutud tavalise lehelugeja tasemel," rääkis Juhan Parts.

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Artur Talviku sõnul olid saadud vastused juriidiliselt korrektsed ja edasi on komisjoni käed seotud, kuna tegemist ei ole uurimiskomisjoniga.

"Tõenäoliselt me ei tõesta ära, et siin on poliitilselt mõjutuse kaudu probleemi lahendatud, aga mis vajaks diskussiooni ühiskonnas, et see poliitline kultuur sellistes küsimustes muutuks," sõnas Talvik.

Talviku sõnul pannakse komisjoni järgmisel istungil sellele teemale punkt.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: