Peterburi linn ja Leningradi oblast on HIV leviku poolest Venemaa üheks probleemsemaks piirkonnaks. Vene meedia andmetel on Peterburi linna ümbritsevas Leningradi oblastis saanud HIV-nakkuse juba ligi 1,2% elanikkonnast ehk umbes 20 000 inimest. Viie miljoni elanikuga Peterburis endas on HIV-nakkuse kandjaid elanikkonnast umbes 1% ehk ligikaudu 50 000 inimest. Kokku on Venemaal 9 ohupiirkonda, kus on HIV-infektsiooniga inimesi rohkem kui protsent elanikkonnast, vahendas Yle.

Venemaaga piirneva Lõuna-Karjala maakonna kohta on aga teada, et umbes pool uutest nakatumistest on seotud Venemaaga.

"On väga tõenäoline, et Venemaal on praegu puhkenud enneolematu HIV-epideemia," nentis Lõuna-Karjala sotsiaal- ja tervishoiupiirkonna ülemnakkusarst Pekka Suomalainen, kelle sõnul on 1% HIV-postiivseid elanikkonnast väga murettekitav näitaja. "Kui kõiki neid inimesi ravida, on see ühiskonnale ja tervishoiusüsteemile väga suureks koormaks."

Võrdluseks - Soomes on aastate jooksul saanud HIV-nakkuse umbes 3500 inimest ehk sisuliselt on Peterburis ja Leningradi oblastis praegu 20 korda rohkem HIV-nakatunuid kui kogu Soome riigis. Samas elanikke on seal umbes 1,2 miljonit rohkem kui Soomes.

Samas pole Soome ametnikel Venemaa olukorra kohta täpsemat ülevaadet, sest Vene kolleegid on omavahelist suhtlust vähendanud. "Viimastel aastatel oleme saanud Venemaalt üha vähem ametlikke andmeid HIV leviku kohta," märkis Suomalainen.

Seni on Lõuna-Karjalas tuvastatud umbes 2-6 uut HIV-juhtumit. Viimasel ajal on kolmandik kuni pool neist nakatumistest leidnud aset Venemaal.

Venemaal on peamiseks probleemiks see, et HIV on levinud riskirühmadest - nagu näiteks narkootikumide kasutajad - tavaelanikkonna hulka.

Samuti olevat Soome ametnike arvates probleemiks võimude ideoloogiline lähenemine - nimelt on Venemaal loobutud kasutamast meetodeid, mis on näiteks lääneriikides aidanud HIV levikut pidurdada. Seega on Venemaal asutud loobuma seksuaalharidusest koolides, tasuta kondoomide ja süstalde jagamisest, sest need kuuluvad võimude hinnangul lääneliku liberaalse ideoloogia juurde. Selle asemel üritatakse hoopis juurutada konservatiivseid moraaliväärtusi, mille taustaks on ka õigeusu kiriku üha suurenev roll.

Eesti on Euroopa Liidus uute juhtude poolest esikohal

2015. aastal diagnoositi Eestis 270 uut HIV-i nakatunut, mis teeb 20,5 juhtu 100 000 elaniku kohta. Uute juhtude arvu poolest on Eesti Euroopa Liidus jätkuvalt esimesel kohal.

Uute diagnoositud HIV-i juhtude analüüs näitab Tervise Arengu Instituudi hinnangul, et viiruse levik Eestis on stabiliseerunud, kuid on endiselt kõrgel tasemel. Oluliselt on aga kasvanud nakkuse heteroseksuaalne levik, samuti diagnoosi saanute keskmine vanus nii meeste kui naiste seas. Ehk ka Eesti puhul on alust arvata, et epideemia on narkootikumide süstijate ringist välja murdmas.

Terviseameti andmetel on käesoleva aasta 11. novembri seisuga Eestis diagnoositud 188 HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9451 inimesel, sealhulgas AIDS 487 inimesel.