Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus

Foto: Erakogu

Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

Tegelikult pole seal loomulikult mingit äärmust, kuid oma nime vajab ikkagi iga koalitsioon. Teeksin siin oma pakkumise: sündiv valitsus on kaitseventiilikoalitsioon.

Selle suurim märgiline tähendus on kogunenud ülerõhu väljalaskmine. Erakondadest, poliitikutest ja küllap pisut ka valijatest, kes jõudsid veidi liiga ennast täis minna.

Põhilisteks kaitseventiili kruttijateks on sedapuhku IRL ja sotsid. Esimene pinge, mis vajas väljalaskmist, oli nende oma erakondade sees. Vastastikku lihtsalt enam ei usaldatud ja seekord otsustati ise esimesena Reformierakonnale tuli alla teha.

Pauk käiski ja IRL-i ning sotside sees läks rahulikumaks. Mõnda aega pole enam vaja partnerit reetmiskahtlusega altkulmu põrnitseda. Lisaks on neil lootus, et vähemalt osa peaministri sahtlis laagerdunud eelnõudest jõuab parlamenti.

Rahvuslusest on Reformierakond suuresti juba praegu ilma, nüüd on IRL-il ajalooline võimalus võtta oravatelt ära nende valijate toetus, kes tahavad võimul kindla peale näha ka mõnd paremjõudu.

IRL-il on üks lisaootus veel. Terve praeguse sajandi on Reformierakond hoidnud kiivalt endale selle paremerakonna tiitlit, kes ainsana suudab vasakpoolseid tasakaalustada või isegi tasalülitada. 2007. aastal võttis Reformierakond IRL-ilt lisaks ära Eesti esirahvuslaste tiitli.

Rahvuslusest on Reformierakond suuresti juba praegu ilma, sest radikaalsemad rahvuslased vaatavad rahuloluga EKRE poole ja intellektuaalsemad fännavad Vabaerakonda. Nüüd on IRL-il ajalooline võimalus võtta oravatelt ära nende valijate toetus, kes tahavad võimul kindla peale näha ka mõnd paremjõudu.

Eesti valija on korduvalt näidanud, et ei kavatse kaotaja poolel olla. Kui nüüd IRL suudab teha kahte asja – hoida uut võimuliitu vasakpopulismi langemast ning samas veenda, et Reformierakonnaga keegi lähiaastatel koalitsiooni ei tee –, võivad oravad leida end suhteliselt kiiresti langemas. Pettunud valija on väle lahkuma, ei pruugi isegi lehvitsamisaega jääda.

Tajutud ebaõiglus on peamine rahulolematuse põhjus.

Kui esimene leevendamist vajav pinge oli erakondlik, siis teine, ja veelgi suurem, on ühiskondlik. Pole vast vaja meenutada, mis juhtub, kui ühiskonnas kogunevat rahulolematust pikalt ignoreerida. Piisab vast kolmest sõnast: Brexit, Donald ja Trump.

Arvatavasti tajusid Taavi Rõivas ja tema meeskond seda rahulolematust ühiskonnas, kuid pakutud lahendused jäid lahjaks. Opositsioonierakondade edu arvamusküsitlustes näitas, et enam ei oodata järjepidevat, rutiinsena tajutud ja ennustatavat valitsemist. Jah, see võis mitmeid asju paremaks teha ja kindlasti tegigi, kuid ühiskonnas tunnetatud rahulolematust see ei vähendanud.

Tajutud ebaõiglus on peamine rahulolematuse põhjus ja kui ühel hetkel on neid, kes end rahulolematuna tunnevad, suur hulk, on ka tagajärjed suured. Siis polegi enam oluline, et ratsionaalselt on seda kõike võimalik seletada ja näidata, et mõnes teises valdkonnas on ka probleeme ja raha vähe.

Kaitseventiili koalitsioon võib saavutada selle, et 2019. aasta valimiste järgsel päeval ei leia eestlased end Brexiti või Trumpi laades šokis.

Rahulolematuse kuhjumine on midagi sellist, mis võib viia n-ö suurte paukudeni ka väga stabiilsetes ja pealtnäha hästi toimivates riikides. Kui uus valitsus suudab neile, kes praegu tunnevad, et nende häält kuulda ei võeta, anda nii oma sõna kui ka konkreetsete tegudega lootust ja usku, on see Eestile pikas perspektiivis kasulik.

See kasu seisneb neis teki lapitükkides, mida praegu nimetatakse laiapindseks riigikaitseks. Nii-öelda kõva julgeoleku tükke on viimased valitsused tublisti tugevamaks teinud ja seda pinda kõvasti kasvatanud – liitlaste kohaolek on neist ehk tuntuim. Aga tekk kipub rebenema ikka sealt, kus lõim on habras ja kangas auklik. See habras koht on kümnete tuhandete inimeste sisemine rahulolematus elujärjega ja tunne, et sellest polegi väljapääsu.

Kui nende pinge väheneb ja neis tekib uus lootus, et hädasolijat eiramise asemel märgatakse ja toetatakse, aitab see meie ühiskonnal tervemaks ja tugevamaks saada. Kaitseventiilikoalitsioon võib saavutada selle, et 2019. aasta valimiste järgsel päeval ei leia eestlased end Brexiti või Trumpi võidu laadses šokis.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: