Fotod: koalitsioonilepe sai Keskerakonna, IRLi ja sotside volikogu heakskiidu ({{commentsTotal}})

{{1479545669000 | amCalendar}}

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu volikogud kiitsid laupäeval koalitsioonileppe heaks ning avalikuks tehti ka loodava valitsusliidu aluspõhimõtted.

Keskerakonna volikogu kogunes kella 11ks Mustamäele Mectorysse, sotside kohtumine algas kell 12 Meritoni hotellis ning IRLi volikogu tööandjate keskliidus samuti kell 12.

Keskerakonna volikogu kiitis koalitsioonileppe IRLi ja sotsidega heaks konsensuslikult. Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul kaitseb lepe partei toetajate huve. “Meie juhtimisel loodav koalitsioon viib Keskerakonna programmi üle pika aja taas riigi juhtimisse ning kahtlemata on inimestel meie suhtes suured ootused,” rääkis Ratas.

Erakonna eesmärkidena tõi ta välja kohalike valimiste võitmise, absoluutse enamuse Tallinna linnavolikogus ning riigikogu valimiste võitmise 2019. aastal.

Loodava valitsuse majandus- ja maksupoliitikat kirjeldades ütles Ratas, et tegemist on taasiseseisvunud Eesti suurima maksureformiga.

"See on märgiline reform. Klaarime kohe ära astmelise tulumaksu küsimuse — kas see siis tuleb või ei tule. Vastus on see, et viime astmelise tulumaksu idee maksusüsteemi sisse ning tekivad selged astmed, kuid klassikaliseks astmeliseks tulumaksuks me seda nimetada ei saa. Kindlasti on uus maksupakett oluliselt õiglasem ning suurendab madalapalgaliste ja keskklassi sissetulekuid," lausus ta.

Keskerakonna juht kinnitas, et lubadustel on katteallikad olemas.

"See leping on kolme erakonna nägemus Eesti sõlmprobleemide lahendamiseks ning enda valijate soovide täitmiseks. Seda kokkulepet polnud lihtne saavutada, kuid see tuli välja parimal võimalikul kujul, sest lähtusime sellest, kuidas mingit probleemi lahendada,” rõhutas Jüri Ratas ja lubas, et uus valitsus on headele ideedele alati avatud.

Sotside esimees Jevgeni Ossinovski lausus SDE volikogu koosoleku eel, et nad lähevad sellesse koalitsiooni tegema suuri tegusid. "Kindlalt võib väita, et tegemist on vähemalt viimase kümnendi kõige ambitsioonikama valitsusleppega,” usub ta.

Koalitsioonilepe peab põhiväljakutseks rahvastikuprobleeme

Laupäeval tehti avalikuks ka dokument loodava valitsusliidu aluspõhimõtetega aastateks 2016-2019. Selle eessõnas öeldakse, et valitsuse peamine eesmärk on hoida ja tugevdada meie julgeolekut, viia Eesti välja majandusseisakust, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust ning pöörata Eesti rahvaarv taas tõusule.

Välispoliitikat ja riigikaitset puudutavas peatükis tuuakse välja, et Eesti välisteenistusele suunatud ressurss pole piisav ja seda kavatseb loodav valitsus tunduvalt suurendada. Julgeoleku tagamisel on dokumendi järgi eriline kaal suhetel USAga. Välja on toodud ka toetust ELile ja NATOle Ukraina suveräänsuse kaitsmisel ning kaitsekulutuste hoidmine vähemalt kahe protsendi tasemel SKPst.

Majanduspoliitika peatükk sõnastab eesmärgina kiirema majanduskasvu. "Meie majandusruum peab ettevõtlusega alustamise lihtsuse kõrval pakkuma ettevõtetele paremaid kasvuvõimalusi," seisab dokumendis.

Muu hulgas lubatakse ettevõtluskonto loomist, FIEde maksustamise ja aruandluse lihtsustamist ning mõnede riigi äriühingute vähemusosaluste börsiletoomist, pensionifondide turul konkurentsi soodustamist, toimetulekutoetuse süsteemi muutmist ning tulumaksureformi, mis vähendab ebavõrdsust. Kavas on läbi viia riigireform, vähendada valitsemiskulusid, kaotada maavalitsused ja viia riigiasutusi maakondadesse. Uus koalitsioon lubab ka presidendivalimiste süsteemi muudatused välja töötada.

Lisaks tuuakse välja vajadus suurendada riigijuhtimises naiste osakaalu ja vähendada soolist palgalõhet.

Haridus- ja teadusvaldkonnas näeb dokument ette lasteõpetajate palgatõusu, kesk- või kutsekeskhariduse omandamise tagamise kõigile noortele, IT-õppe laiendamist ja doktorantide stipendiumite tõstmist. Kultuuri ja spordi peatükis lubab dokument jätta muutumatuks kultuurkapitali aluspõhimõtted ja seista kultuuris ja spordis töötavate tippspetsialistide väärika tasustamise eest. Muinsuskaitsekorraldust lubatakse reformida, nagu ka spordi rahastamist. Välja on toodud ka ujumise algõppe taseme tõstmine.

Integratsiooniteemas lubab loodav valitsus tagada kvaliteetse eesti keele õppe kättesaadavuse. "Rajame Narva ja Tallinna eesti keele majad, mis korraldavad tasuta eesti keele kursusi, töötavad välja õppe- ja metoodilisi materjale jm," seisab alusdokumendis.

Neile, kes soovivad Eesti kodakondsust, võimaldab riik dokumendi kohaselt lepingut, millega pakutakse tasuta eesti keele kursusi. Senised kodakondsuspoliitika aluspõhimõtted lubab uus koalitsioon säilitada.

Liiklustrahvid seatakse sõltuvusse sissetulekust, sisekaitseakadeemia viiakse Narva

Keskkonnapeatükis tuuakse välja, et metsanduse raiemahud ei tohi olla suuremad kui Eesti metsa juurdekasv. Arendada lubatakse mahetoodete- ja teenuste eksporti. Energiajulgeoleku kindlustamiseks peab uus valitsus tähtsaks toetust Balticconnectori rajamisele ja regionaalse LNG-terminali rajamist Eestisse.

Regionaalpoliitika valdkonnas lubatakse viia ellu haldusreform, tõsta kohalike omavalitsuste tulubaasi ning suurendada nende finantsautonoomiat.

"Töötame välja Ida-Virumaa programmi, mis sisaldab vajalikke investeeringuid infrastruktuuri ja inimeste elukvaliteedi parandamisse. Viime sisekaitseakadeemia Narva," sätestab dokument.

Samuti lubatakse suurendada riigi investeeringuid teedeehitusse ja töötada välja regionaalse raudteevõrgu arendamise kava.

Dokumendi kõige lühemas, maaelu käsitlevas peatükis lubatakse suurendada tuleval aastal kriisiabile suunatavat raha, tõsta tõuaretustoetusi seakasvatajatele ning seista Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika läbirääkimistel ühtse ja üleeuroopalise ÜPP ja ühisturu säilimise ja tugevnemise eest.

Siseturvalisuse peatükis lubatakse tugevdada kogukonnakeskset politseitööd, ehitada välja idapiir ja rakendada Istanbuli konventsioon.

"Seame raskemate liiklusrikkumiste puhul trahvid sõltuvusse sissetulekust (alkoholijoobes juhtimine, kiiruse ületamine 40 km/h või enam)," lubab loodav valitsus.

Senine rändepoliitika jätkub

Eesti riigi senine rändepoliitika jätkub ka uue koalitsiooniga. "Me ei toeta kohustuslikku kvoodisüsteemi varjupaigataotlejate ümberasustamisel ja -paigutamisel," seisab leppes.

Sotsiaalpoliitika ja tervishoiu valdkonnas soovib valitsus viia läbi pensionireformi, rakendada emapensioni, muuta vanemapuhkuste süsteemi paindlikumaks ja fikseerida vanemahüvitise ülempiir. Lisaks lubatakse 250-eurose matusetoetuse taastamist kõigile.

Samme lubatakse astuda haigekassa kulude tõhistamiseks ja tulude suurendamiseks muudest allikatest. Alkoholimüüki ja -reklaami kavatseb uus valitsus veelgi piirata.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: