Ringkonnakohus ei vabastanud eluaegset vangi ({{commentsTotal}})

Oleg Pjatnitski telesillas vangla-kohus Postimees/Scanpix
Oleg Pjatnitski telesillas vangla-kohus Postimees/Scanpix

Tartu ringkonnakohus ei vabastanud vanglast kahe mõrva ning muude raskete kuritegude eest eluaegse vangistuse saanud Oleg Pjatnitskit.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine Pjatnitski (57) puhul asjaolusid, mis võimaldaksid praegu tema ennetähtaegset vabastamist, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.

"Lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub riigi vastutusest rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest ning antud juhul riivaks Pjatnitski ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet," tõdes kohus.

Ringkonnakohtu määrus on vaidlustatav 15 päeva jooksul.

Oktoobri lõpus märkis Tartu maakohus, et kuigi seadus näeb ette võimaluse eluks ajaks vangi mõistetud inimese vabastamiseks pärast 30 aasta pikkuse vangistuse kandmist, siis praeguseks üle 33 aasta vangis olnud Pjatnitski puhul oleks see ennatlik.

Maakohus leidis, et eluaegset vangistust kandva kurjategija vabastamine vaid 14 aastat pärast viimase kuriteo toimepanemist ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise alustega ega vasta ka karistusseadustiku mõttele.

Pjatntski vabastamisele oli vastu ka Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova ja Tartu vangla. Prokuröri hinnangul ei ole Pjatnitski sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades kantud karistus piisav.

Kuigi Pjatnitski on parandanud oma käitumist ja suhtumist, on prokuratuuri seisukoha järgi tema lubamine ühiskonda ikkagi küsitav ja on kahtlused tema võimes vabaduses seaduskuulekalt käituda, leidis prokurör.

Pjatnitski kuriteod

Pjatnitski mõisteti avaliku varguse eest neljaks aastaks vangi toonase ENSV ülemkohtu otsusega 1983. aasta 13. detsembril.

Kaks aastat hiljem mõisteti Pjatnitski süüdi vanglas toimepandud mõrvas, röövimises, vägistamises, oma sugukire ebaloomulikus rahuldamises ja huligaansuses ning karistati 15-aastase vangistusega.

1992. aasta sügisel mõistis ülemkohus Pjatnitski süüdi juba teise kaasvangi mõrvas ja karistas teda surmanuhtlusega.

Presidendi Lennart Meri 1993. aasta 5. märtsi otsusega asendati Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.

2002. aasta sügisel mõistis Tallinna linnakohus Pjatnitski süüdi kaasvangile raskete kehavigastuste tekitamises ja karistas teda selle eest üheksa-aastase vangistusega, mis aga loeti kaetuks eluaegse vangistusega.

Pjatnitski karistuse kandmise algust arvestatakse 1983. aasta 12. maist.

Toimetaja: Marek Kuul



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: