Leppiman: Eesti elektriturg jätkub täpselt nii nagu senini ({{commentsTotal}})

{{1480398568000 | amCalendar}}

Kuigi Postimehes teisipäeval avaldatud artikli väitel pöörab Euroopa Komisjonis lähiajal arutlusele tulev seadusemuudatus eestlastele harjumuspäraseks kujunenud elektrituru pea peale, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Ando Leppimani sõnul tähendab nn energia talvepakett, et meie elektriturg jätkub senisel kujul ning sellist turukorraldust üritatakse nüüd juurutada ka mujal Euroopa Liidus.

Postimehe artiklis väideti, et tarbijad hakkavad seadusemuudatuse tõttu tulevikus lisaks tarbitud elektrile maksma võimsustasu ka reservis seisvatele elektrijaamadele.

Maailma Energeetikanõukogu vanempartner Einari Kisel ütles, et tavatarbija peab suutma öelda, kui palju ta maksimaalselt tarbib ning tema jaoks koostatakse turul olevate elektrijaamade võimsuse ja isikliku elektritarbimise kokteilina pakett ehk kui ta tarbib prognoositust vähem, siis maksab ta ikka kogu paketi eest.

Ando Leppiman selgitas Vikerraadio saates "Uudis+", et talvepakett on tõepoolest lähipäevil välja tulemas, aga kindlasti ei vasta tõele, et meie elektriturg pööratakse pea peale ja põhjust tulevikus elektrit säästa enam ei ole - pigem vastupidi.

"Kõik, mida see talvepakett sisaldab, tähendab suuresti, et meie elektriturg jätkub täpselt sellisel kujul nagu ta senini on toiminud. Lisaks on seal paketis väga palju muid teemasid, mitte ainult küsimus sellest, kas meil tootmisvõimsusi on. Need temad seostuvad energiatõhususega, taastuvate energiaallikatega, sellega, kuidas me aastal 2030 oma eesmärke täidame," rääkis Leppiman.

Asekantsler lisas, et Euroopa Parlament ei laseks ilmselt läbigi ettepanekuid, mis ei motiveeriks inimesi oma elektritarbimist jälgima ja vähendama.

"Arutelu on toimunud pikemat aega ja mida see pakett suuresti elektrituru disaini mõttes ütleb, on see, et ülejäänud Euroopa Liidule sisuliselt tuuakse seesama elektriturg regulatsiooni näol kohustuslikuks, mis meil juba siin Eestis ja Põhjamaades toimib. Sisuliselt Põhjamaade ja ka Eesti ja teiste Balti riikide elektrituru korraldust üritatakse juurutada ka mujal ELis," lausus ta.

Ajakirjanduse reaktsioon oli kantsleri hinnangul ülepingutatud

Postimehe artiklis kirjutati ka kogu Euroopat hõlmava energiavõimsuste turu loomisest. Leppiman kommenteeris, et võimsuste turuga seoses on tõepoolest probleeme, sest hinnad elektriturul on üsna madalad ja tootjad ei saa selliste hindade juures uusi investeeringuid teha.

"Elektrituru disainipakett ütleb, et kõigepealt tuleb teha elektriturg atraktiivseks uute investorite tekkeks, et elektri tootmisvõims sinna tuleks. Ja juhul kui on tõsti väga hädaolukord, et elektri tootmisvõimekust on puudu elektriturul, tuleb teha selle direktiivi eelnõu kohaselt võimsuse piisavushinnangud regioonipõhiselt ja vähempakkumise näol tõepoolest neid uusi võimsusi rajada," selgitas ta.

Leppiman lisas, et selles pole samuti midagi eriskummalist - täpselt sellised regulatsioonid on olemas Põhjamaades ja ka Eestis, aga senini pole meil lihtsalt olnud tarvis seda kasutada.

"Kindlasti mingit võimsustasu kui sellist sellega ei kaasne, vaid tegemist on tavapärase ülekandesüsteemi tariifiga," kinnitas ta.

Euroopa Komisjon taotleb asekantsleri sõnul selle paketiga, et Euroopa-üleselt hakataks käituma ühtmoodi ning riigid ei peidaks vajadusel võimsusmehhanisme erinevatesse tariifikomponentidesse ära, vaid need võimsused tuleksid tarbijale võimalikult odavalt turule. Paketti hakkab tõenäoliselt menetlema just Eesti, kes on tuleva aasta teises pooles Euroopa Liidu eesistuja.

Eesti ajakirjanduse reaktsiooni nimetas Leppiman ülepingutatuks, sest räägitakse asjast, mida ei ole veel olemas, ning midagi hirmsat ei ole ilmnenud ka lekkinud plaanidest.

"On mõistlik kujundada seisukohad siis, kui komisjon on paketi välja andnud," rõhutas ta, et direktiivi valmimiseni on veel pikk tee. "Ei pea kartma muutusi, vastupidi - me näeme lihtsalt seda, et ka kreeklased ja hispaanlased hakkavad tulevikus rakendama samasugust turu mudelit nagu meil on".

Toimetaja: Marek Kuul, Karin Koppel



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: