Vabaerakondlased selgitavad, kas Lätis oldaks nõus Rail Balticu trassi muutma
Lõuna-Eesti vabaerakondlased eesotsas Tartu ülikooli emeriitprofessori Raik-Hiio Mikelsaarega alustasid ringsõitu Lätis, et selgitada, kas sealsed omavalitsusjuhid ja transpordiministeeriumi esindajad oleks nõus muutma kavandatava Rail Balticu trassi, sest Mikelsaare sõnul oleks nii Eesti kui ka Läti jaoks kasulikum, kui rongi teekond kulgeks Tartu, Valga ja Valmiera, mitte aga Pärnu kaudu.
Läti ringsõit algas hommikul Valka linnaduumas, edasi suundusid vabaerakondlased Riiga, Läti transpordiministeeriumisse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Mitte kõik Valga-Riia raudtee äärde jäävad suuremad omavalitsused polnud kohtumisega nõus, kuid Lätti minnakse veel. Lõunanaabrite juures pole märgata sellist kodanikuaktiivsust nagu oli Eestis 101 kiri.
"Mina kui patoloogia emeriitprofessor Tartu ülikoolis olen ka üks 101 kirjale allakirjutaja. Ja see, mis paar aastat tagasi vaibus - ka siis arutati Rail Balticut - on nüüd jälle aktiveerunud. Nüüd on see lausa ajakirjades ja siin on ka roheliste pöördumine. Tõeline laulev revolutsioon," rääkis Mikelsaar.
Lätis on Pärnu kaudu kulgev trass heaks kiidetud ja valitsus pole näinud mõtet seda muuta
"Kui üldse on võimalik midagi muuta, saab seda teha Eesti pool, kui parlament omalt poolt seadustaks trassi," ütles Valka linnaduuma aseesimees Viesturs Zarinš.
Sotsiaaldemokraadist Valga linnapea Kalev Härk kinnitas, et nende meelest peab uus valitsus trassivaliku ümber vaatama.
"Eestis alternatiivse trassi ehitamine olemasoleva raudtee kõrvale, seda enam, et juba olemasolev raudteevõrk on raskustes, on ikkagi äärmiselt ebamajanduslik. Ja on ebatõenäoline, et see hakkab ise end ära tasuma. Seetõttu tuleb täna korralikult üle vaadata tehtud arvutused ja viia see trass ikkagi läbi nende punktide, kus tegelikult Eestis ja ka Lätis inimesed elavad," rääkis Härk.
Majandusminister Kadri Simson seda meelt pole.
"Koalitsioonileppes ja -kõnelustel ei avatud uue trassi teemat. Kui Rail Baltic üldse tuleb, on tehtud aastaid ühesuunalist ettevalmistust ja uue trassi leidmine võib panna kahtluse alla üldse Rail Balticu valmimise," selgitas Simson.
"Arusaadav, et rong ei pea mitte ainult riigist riiki minema kiiresti, vaid peame ka riigisiseselt, kõige tähtsamad rahvuslikud huvid rahuldama," ütles Mikelsaar.
Lätis aga lõppes äsja Riia keskraudteejaama ja selle ümbruse ning üle Daugava kulgeva raudteesilla arhitektuurikonkurss. Taani ja Läti arhitektid tunnistati 15 töö seast võrdselt teise koha vääriliseks. Peapreemiat välja ei antud.
Toimetaja: Merili Nael