Kogu Euroopa Liidu 2014–2020 perioodi reguleerivas EL-i määruses on sätestatud, et komisjon vaatab käesoleval aastal üle liikmesriikide sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) ja tööhõive näitajate 2012. aasta prognoosid ja reaalsed tasemed aastatel 2012–2014.

Kui liikmesriigil on nende näitajate arvestuses paremini läinud, siis vähendatakse tema struktuurivahendite (Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi) kogumahtu. Just nii juhtus ka Eestiga, kelle toetuste mahtu perioodiks 2014-2020 otsustati vähendada 35,4 miljoni võrra.

"Euroopa Liidu toetuste mõte on aidata kehvemal järjel riike jõukamatele järele. Meie eesmärk peaks olema saada nii jõukaks, et Euroopa Liit meid enam ei toetaks. Seda vahet jälgitakse ka jooksvalt ning statistika näitab, et Eesti on üldiselt saanud jõukamaks ja meie vahe Euroopa keskmisega on vähenenud," selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu. "See tähendab, et meie 2014–2020 perioodi toetuste kogusumma väheneb 35,4 miljoni euro võrra, mis moodustab ligikaudu ühe protsendi toetuste kogumahust."

Prognoositust kiiremini kasvanud majandusega riikide toetuse vähenemise arvelt vabanenud raha suunatakse ümber teistesse regioonidesse. Eesti kui väike riik moodustab ühe regiooni, kuid suuremad liikmesriigid koosnevad näiteks mitmest regioonist.

"Praegu suunatakse raha valdavalt Euroopa Liidu lõunapoolsematesse riikidesse, kuna nende majandus on prognoositust aeglasemalt kasvanud," selgitas Heinapuu.

Eestile 2014.–2020. aasta eelarveperioodiks kavandatud struktuuritoetuste maht koos kaasfinantseeringuga on suurusjärgus 3,5 miljardit eurot. Praeguseks on kohustusi sellest kohustusi võetud 44 protsendi ulatuses.

Mille arvelt kärped tulevad, pole veel otsustatud. "Kohandusest tulenevate muudatuste kohta plaanides teeb otsuse valitsus. Praegu ei ole valitsus veel seda otsust teinud,“ kommenteeris Heinapuu.

Veel kaks kuud tagasi väitis rahandusministeerium, et Eesti toetuste maht ei vähene.