Pakosta: mehed koristajapalgale ei lähe ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta tõdes, et enamik Eesti võrdsusprobleeme on seotud soolise palgalõhega. See tekitab ka ebavõrdset soolist esindatust näiteks õpetajaskonnas, ehkki lapsed vajaksid mõlemast soost eeskujusid.

Volinik Pakosta rääkis saates "Kahekõne", et kuniks koristajapalk on nii madal, nagu ta on, peavad mehed leppima asjaoluga, et spordiklubi riietusruumis töötavad koristajatena naised, kuivõrd mehed sellise palga peale lihtsalt tööle ei lähe.

"Kui teile tundub, et te tahaksite käia spordiklubis, kus koristajaks on mees, siis Eesti olusid arvestades tuleks osta ilmselt umbes kolm korda kallim spordiklubi pääse, sest palkade erinevus naiste ja meeste vahel tuleneb osalt sellest, et päris palju naisi teeb oma haridustasemest päris palju allpool olevat tööd liiga väikese palga eest, kuhu tõesti mehed ei tule," selgitas Pakosta.

Pakosta tõdes, et valdkondades, kus töötavad kas üksnes või valdavalt naised, nagu näiteks haridus, tuleb palgatõus palju visamalt.

"Me oleme maailmarekordi omanikud naisõpetajate osakaalu poolest hariduses. Ühelgi teisel riigil ei ole õnnestunud seda tasakaalu nii paigast ära lüüa kui Eesti Vabariigis," viitas Pakosta naiste suurele osakaalule õpetajaskonnast.

Samas rõhutas ta, et lapsed vajavad ka meessoost eeskujusid, kuna kokkupuudet meestega on paljudel lastel vähe. "Meil on terve rida esimesi klasse, kus ühelgi lapsel ei ela vanemad enam koos,“ väitis volinik.

Samas tõdes Pakosta, et PISA testi tulemused näitavad: Eesti lapsed saavad väga häid tulemusi ka ainult naiste käe all haridust omandades, seega saab õpetajate tööga igati rahule jääda ning lapsed ei ole koolis hädas.

Ta nägi probleemi ka tütarlaste suures osakaalus gümnaasiumiastmes, kus poisid ei suuda tüdrukutega katsetel võrdväärseid tulemusi saavutada. Ta rõhutas, et kusagil ei ole paika pandud, milliste kriteeriumite alusel tuleks katseid korraldada ning neid annaks teha ka nii, et noormehed neis edukad oleksid. Tartu gümnaasiumid kaalusid seetõttu lausa noormeeste eelistamist katsetel, kuid seda plaani tabas avalikkuse kriitika.

"Gümnaasiumis on noormehed selgelt alaesindatud. Tartu koolide vastuvõtukatsed on ikka sellised, et kirjutada tuleb ja rehkendada tuleb - niisuguseid klassikalisi asju tuleb teha. Aga kuskil ei ole öeldud, et just selliseid asju tuleb gümnaasiumisse vastuvõtul teha. Nad lahendaksid oma probleemi ära, kui nad laseksid teha näiteks jooksmise ja kuulitõuke katsed," pakkus Pakosta välja.

Paraku ei näe haridusministeerium probleemi, nentis Pakosta.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: