Automaks rakendub ka omanikuvahetuse korral ({{commentsTotal}})

{{1480943979000 | amCalendar}}

Kui algselt plaanis uus võimuliit kehtestada autodele esmaregistreerimisel riigilõivu, siis nüüdseks on jõutud kavani maksustada 2017. aasta juulist ka omanikuvahetust.

Maks on sõltuvuses auto heitgaaside hulgast ehk CO2 näitjast (g/kg), selle puudumisel mootori võimsusest (kW), tutvustas rahandusministeerium esmaspäeval.

Näiteks, kui C02 näitaja on kuni 100g/kg kohta, on riigilõiv 58 eurot ning lõiv kasvab järk-järgult. Vahemikus 151-160 g/kg kohta on lõiv juba ligi 300 eurot.

Vaata lähemalt tabelist.

"Mootorsõidukite registreerimise tasu tuleb kõikidele sõidukitele, välja arvatud enam kui 3500 kilogrammise massiga veokid, bussid ja traktorid," rääkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov pressibriifingul.

Seda hakkab riik arvestama riigilõivu diferentseerides ning see puudutab kõiki registreerimisi ja ka omanikuvahetusi. Algsete uue võimuliidu plaanidega võrreldes on baas laiem, ent seeläbi on ka määrad madalamad, rääkis Jegorov.

Kui autod viiakse mõnda teise Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki, siis võib Eesti olla osaliselt kohustatud tagastama süsinikdioksiidi eest makstud kõrgemat komponenti. Samuti saab lõivu tagasi taotleda sõiduki lammutamisel.

"Üks põhjuseid muudatuste tegemiseks on asjaolu, et EL-i eesmärk on saavutada süsinikdioksiidi heitmed tasemel 95 grammi kilomeetri kohta, samas kui Eestis on keskmine tase 174 grammi kilomeetrist," rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.

"Osaliselt on CO2-põhise maksustamise probleem see, et osal autodest see näitaja lihtsalt puudub passis. Kui näitaja puudub, maksustatakse kilovatipõhiselt. See on olemas ligikaudu pooltel, nii et pooltel lähtub see CO2-st ja pooltel kilovattidest," sõnas Kirsipuu.

"Järelturutehinguid on aastas ligikaudu 121 000 ning tüüpiline registrist kustutamise vanus on ligikaudu 20 aastat. Praegu tehakse enim järelturutehinguid peamiselt 2007. ja 2008. aasta väljalaskega sõidukitega," märkis ta.

 

Eesti autopark ei paista just eriti roheline

Eesti autopark ei paista täna teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes just eriti roheline ning see omakorda tähendab, et paljude autoomanike jaoks võib lõiv kujuneda üsna märkimisväärseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eestis esmaregistreeritud autode puhul on keskmine CO2 näitaja 158 grammi kilomeetri kohta. Selliste autode puhul on tuleb maksta praegusega võrreldes täiendavalt ligi 300 eurot.

Esmaregistreeritud autode seas on nii uued sõidukid kui ka välisriigist toodud kasutatud autod.

Uuena registreeritud autode puhul on CO2 näitaja keskmisest veidi parem, kuid mitte oluliselt - 141 grammi kilomeetri kohta. Sellise heitmenäidu puhul tuleks maksta riigile täiendavalt ligi 260 eurot. Keskmise Eestis praegu arvel oleva auto CO2 näitaja on aga koguni 174 grammi kilomeetri kohta, mis tähendab ligi 340-eurost lõivu.

"Iseenesest tegemist on progresseeruva süsteemiga. Väga saastavate autode puhul on need summad juba võrdlemisi arvestatavad. Eesti autopark on võrdlemisi saastav Euroopa kontekstis," märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.

Esialgu kaalus uus võimuliit plaani kehtestada kilovatipõhine tasu, kuid lõpuks otsustati siiski teisiti.

"Esmahinnang oli, jah, see, et kilovatt on võrdlemisi hea näitaja iseloomustamaks auto saastamist. Aga kuulates ettevõtjatepoolset tagasisidet ja vaadates teiste riikide kogemust, on ikkagi täpsemini sihistatud CO2 põhine maksustamine," selgitas Kirsipuu.

Toimetaja: Priit Luts, Oliver Kahu, Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: