Kriminaalasjas Aleksandr Kofkinit kaitsev Aivar Pilv märkis, et ta küll mõistab väljaandja ja ajakirjanike huvi ja soovi avaldada, käsitleda suure avalikkuse tähelepanu all oleva kriminaalasja materjale.

"Pean siinkohal siiski vajalikuks juhtida tähelepanu sellega kaasnevale isikute põhiõiguste intensiivsele riivele ja kaitseõiguse rikkumisele ning õigusemõistmise mõjutamisele ja seda sõltumata korduvalt kuuldud õigustavatest väidetest, et ajakirjandusel puudub igasugune mõju õigusemõistmisele," tõdes Pilv.

Tema sõnul pole see juhtum Eestis kahjuks esmakordne, kus suure avalikkuse tähelepanu all olevas kriminaalmenetluses avaldatakse ajakirjanduses üksikasjalikult kohtueelses menetluses kogutud tõendeid ja fakte juba enne asja sisulist arutamist kohtus.

"Leian, et see on vastuolus kriminaalmenetluse poolte võistlevuse, menetluse käigus eelnevalt teatavaks saanud teabe avaldamise keelu, kaitseõiguse ja isiku süütuse presumptsiooni põhimõtetega," kinnitas Pilv.

Pilve sõnul on selge, et kriminaalasja materjalide avaldamise kaudu, mis võib küll olla väga huvitav ja väljakutseid pakkuv ajakirjanikele ning põnev lugejatele, kujundatakse avalikku arvamust juba enne, kui on alanud asja sisuline arutamine kohtus.

"Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus ajakirjanduse vahendusel saab iga isik juurdepääsu tõenditele ja faktidele enne, kui need on üldse edastatud kohtuliku uurimise käigus kohtule nende kontrollimiseks ja vastuvõtmiseks, nende üle väitlemiseks," ütles ta.

Pilve sõnul on selline materjalide avaldamine ajakirjanduses äärmiselt kahetsusväärne.

"Erinevate varasemate juhtumite alusel juba tavapraktikaks kujunevas olukorras olen kohtualuse kaitsjana ja vandeadvokaadina kohustatud märkima, et selline tõendite ja faktide avaldamine enne kohtumenetluse algust pole õigustatav ka sõna- ja ajakirjandusvabadusega," kinnitas ta.

Postimees avaldas teisipäeval mahuka ja detailse ülevaate kriminaalasja tõenditest - faktidest ja asjaoludest, sealhulgas ka jälitustegevusega kogutud tõenditest.

Prokuratuur taunib samuti tõendite ja süüdistuse detailide avaldamist väljaspool kohtusaali

Prokuratuur mõistab ajakirjandusvabaduse tähtsust ja tähendust, kuid peab kuritegevuse vastase võitluse eest vastutava asutusena oluliseks juhtida tähelepanu sellele, et väljaspool kohtusaali tõendite ja süüdistuse detailide avaldamine võib kahjustada ausa kohtupidamise põhimõtet ning ohtu seada õigusriigile omase viisi tõe tuvastamiseks läbi kriminaalmenetluse, vahendas riigiprokuratuuri seisukohta pressiesindaja Kristina Kostina.

"Seega palub prokuratuur edaspidi arvestada pressivabaduse kõrval ka teiste oluliste põhiõigustega, sealhulgas põhiseaduse §-s 13 sätestatud igaühe õigusega riigi ja seaduse kaitsele. Samuti palub prokuratuur ajakirjandusvabaduse rakendamisel arvestada sellega, et prokuratuuri jaoks on oma riigi inimeste silmis usaldusväärsuse säilimine oluline, sest üksnes läbi inimeste põhiõigusi austava asutuse on võimalik kaitsta kõiki inimesi parimal moel," märkis riigiprokuratuur.

Prokuratuur tõdes, et ei saa paluda avaldada ajakirjandusel oma allikaid, kuid riigi õigussüsteemi usaldusvääruse ja väärikuse ning inimeste põhiõiguste kaitse kohustusest tulenevalt, palub prokuratuur sealt mittepärinevate kriminaalmenetluse andmete avaldamisel märkida juurde asjaolu, et need materjalid ei pärine prokuratuurist.