Tallinn jagab riigikogu eeskujul "katuseraha" ({{commentsTotal}})

Tallinna linnavolikogu fraktsioonid jaotavad 150 000 eurot nn katuserahasid, kus igal saadikul on 1000-2500 eurot, mida endale meelepäraselt jaotada. Sellisel viisil linnaeelarve raha jaotamise algatanud Keskerakond leiab, et süsteem on läbipaistev, sest iga saadik saab otsustada väikeste asjade üle.

Keskerakonna fraktsioonil on nn katuseraha jaotada 115 000 euro eest. Suurim summa ehk 15 000 eurot antakse Lasnamäe linnaosa elanike kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks. 7500 eurot saab Vindi lasteaed ehitustöödeks ning 5000 eurot antakse näiteks Stroomi rannaparki malelaudade ostmiseks ja Pääsküla endise raudteejaama renoveerimiseks.

"Ma arvan, et igal juhul nii volikogu liikmele kui ka riigikogu liikmele on väga vajalik see, et ta saab rohujuuretasandil asjad korda teha," kommenteeris linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laats "Aktuaalsele kaamerale".

Viimastel kohalikel valimistel "Aitab korruptsioonist" loosungiga kampaaniat teinud IRL annab enda fraktsioonile antavast 16 000 tuhandest 5000 eurot MTÜ-le Eesti Omanike Keskliit asumiseltside tegevuse toetuseks. Sama palju raha läheb ka näiteks Gustav Adolfi Gümnaasiumi arenduskojale noorte loovuse ja innovatsiooni konkursi korraldamiseks.

Sotsiaaldemokraadid annavad oma 6000-st eurost 3000 heategevusprogrammile "Märka ja aita". Reformierakonna fraktsioon aga loobub rahast.

"Kui me täna ütleksime, et jah, me jagame selle 9000 ära, mis meile pakuti, siis me peaks käituma eelarvega nii, et olema erapooletud või poolt olema. Aga me ei saa selle poolt olla," põhjendas linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Ants Leemets.

Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Anni Jatsa ütleb, et sellisel moel raha jaotamine ei ole läbipaistev ja selge, sest ei ole aru saada, mis alustel raha jaotatakse. Tema sõnul võiks ettepanekud panna kohe eelarvesse, et neid saaks avalikult arutada.

"See on väga lähedane häälte ostmisele. Ühingud või organisatsioonid, kes selle summa vastu võtavad, me ei tea, mida nad tegelikult teevad või kuidas käituvad. Aga jääb mulje, et neilt oodatakse toetust saadikule, kes neile andis selle raha," selgitas Jatsa.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: