Stoltenberg tunnustas Eestit kaitse-eelarve suuruse hoidmise eest ({{commentsTotal}})

{{1481210232000 | amCalendar}}

President Kersti Kaljulaid kohtus Brüsselis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, kes tunnustas Eestit kaitse-eelarve suuruse hoidmise eest, öeldes, et kaks protsenti SKT-st on eeskuju teistelegi.

Kaljulaiu sõnul tuleb hakata Varssavi tippkohtumise otsuseid rahulikult ellu viima, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Varssavi tippkohtumine suunas fookuse taas kollektiivkaitse põhimõttele. Nüüd tuleb neid otsuseid rahulikult ellu viia. Kõige tähtsam sõnum on - ärge kartke, meie ei karda," ütles Kaljulaid.

Stoltenberg tõdes, et küberoht kõigi NATO liitlaste vastu on suurenenud.

"Oleme kokku leppinud koostöö tihendamises küberkaitses, sest küberoht on kõigi NATO liitlaste vastu suurenenud. Kokkulepe hõlmab ka parimaid tegevusplaane ja uuringuid. NATO ja Euroopa Liidu koostöö tugevdamise peamine tööriist on oivakeskus Eestis," selgitas peasekretär.

"Küberjulgeolek on valdkond, kus riigi suurus ja rahvaarv ei ole määravad. See on valdkond, kus Eesti on selgelt liidrirollis ning panustab ideedega nii kahepoolselt kui ka läbi Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse," ütles Kaljulaid.

Stoltenberg tänas kohtumisel Eestit järjekindla panuse eest ühise julgeoleku tagamisel, tõstes esile Eesti kulutusi kaitsele ja rahvusvahelistel missioonidel osalemist.

Kaljulaid: meie tagame NATO kirdenurga turvalisust

Kaljulaid ütles, et Eestil on tihe suhtlus riikidega, kes panustavad järgmine aasta Eestisse saabuvasse NATO pataljoni, ning pingutab selleks, et tagada neile head tingimused.

"Tugev heidutus ja Varssavi kokkulepete elluviimine on kogu alliansi julgeoleku küsimus, mitte kitsalt ühe või teise riigi mure, sest NATO julgeolek on jagamatu. Meie tagame NATO kirdenurga turvalisust," ütles president pärast kohtumist Stoltenbergiga.

Kohtumisel arutati ka Atlandi-ülest koostööd, dialoogi Venemaaga ning küberjulgeolekuküsimusi.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: