Savisaare toimiku lekkimine võib viia prokuratuuri ja kapo sisejuurdluseni ({{commentsTotal}})

Edgar Savisaare kriminaaltoimiku avaldamine ajakirjanduses selle nädala alguses võib viia riigiprokuratuuris ja kaitsepolitseis sisejuurdluseni, mis peaks kinnitama, kas õiguskaitseorganid lekitasid uurimismaterjale.

Selle nädala alguses avaldas Postimees esimesena Edgar Savisaare kriminaalasja toimikud, tuues uurimismaterjalidest välja detailsed salvestused vestlustest, fotosid ja kommentaare. Nii siseminister Andres Anvelt kui ka justiitsminister Urmas Reinsalu mõistsid sellise uurimismaterjalide lekitamise avalikult hukka, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See ei ole seadusega kooskõlas ja mulle tundub, et tegemist võib olla ka väärteoga, sest eraeluliste andmete sellisel kujul lekitamisega. Politsei ja andmekaitsinspektsioon peavad seda kindlasti analüüsima ja oma menetlusi alustama," kommenteeris justiitsminister Urmas Reinsalu.

Edgar Savisaare kaitsja Oliver Nääs tegi riigikogule ettepaneku luua uurimiskomisjon, kes selgitaks materjalide lekkimist. Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (KE) eraldi uurimiskomisjoni loomist vajalikuks ei pea, küll aga on ülehomsele õiguskomisjoni istungile kutsutud riigi peaprokurör Lavly Perling ning osalevad ka justiitsminister ja siseminister.

"Eelkõige on oluline see, et me saaksime kindlustunde, et riigi-institutsioonid ei ole selle lekitamise taga, ei kaitsepolitsei ega riigiprokuratuur," ütles Karilaid.

Jaanus Karilaid on teinud ettepaneku siseministrile viia kaitsepolitseis läbi sisejuurdlus ja justiitsministrile teha sama riigiprokuratuuris. Keskerakondlasest õiguskomisjoni esimees peab tõenäoliseks, et lekitajaks on kaitsjad või süüdistatavad.

"Täna on selline mulje ja ma isiklikult tahaksin uskuda et see nii on," sõnas ta.

Urmas Reinsalu lisas, et kaks ja pool aastat on materjalid olnud prokuratuuri ja kaitsepolitsei valduses. "Sealt ma neid lekkeid pole täheldanud. Nüüd on need lekked toimunud."

Lisaks uurimisastustele on materjalidele ligipääs ka kõigil seitsmel süüdistatud isikul, Keskerakonnal ning nende kõigi kaitsjatel. Seega lasub lekitamise kahtlus ligemale 20l inimesel. Teine oluline küsimus on Karilaiu sõnul, miks meedia toimikuid avaldas, seda enam et mitmes avaldatud materjalis domineerib eraelu kirjeldamine.

"Keskerakonna näol on täna tegu valitsusparteiga, see on peaministripartei, mis on võimul nii riigis kui ka Tallinnas. Kui ajakirjanduse kätte satub niivõrd oluline materjal, mis räägib selle erakonna käitumismustritest, kultuurist, taustast ja sidemetest nii palju, siis ajakirjandusel on kohustus neid materjale kaaluda ja vajadusel ka avaldada," lausus Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar.

Hussari sõnul kaitseb kehtiv allikakaitseseadus ajakirjanikke ja oma allikaid ei tuleks selles juhtumis ei kohtulikus menetluses ega uurimiskomisjonis neil avaldada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: