Nii Keskerakond kui Reformierakond on suurte muutuste teel ({{commentsTotal}})

Kaks suurt erakonda on muutuste teel. Valitsust juhtiv Keskerakond maadleb skandaalidega ning soovib ajada riigi-, mitte kohtuasju. Stenbocki majast opositsiooni saadetud Reformierakonnal seisab aga ees juhivahetus.

23. novembril sai Stenbocki maja Toompeal uue peremehe. Täitus kümme aastat opositsioonis olnud Keskerakonna soov - nende esimehest Jüri Ratasest sai Eesti peaminister. Algas uus elu, kuid mitte pilvitu - pea iga päev on nad uudistes olnud mõne negatiivse teemaga, alates Martin Repinskist ja lõpetades Mihhail Stalnuhhiniga.

"Me ei loonud uut erakonda, me võtsime juhtida erakonna kogu tema ajalooga ja see ajalugu on meile andnud sellise raske koorma, aga samas annab ta meile ka sellise koorma, mis on andnud meile tugeva valijabaasi, selge programmi - nii et kindlasti on erakonnas head rohkem, kui seda, mis edasimineku raskeks teeb," ütles Keskerakonna aseesimees Kadri Simson "Aktuaalsele kaamerale".

Poliitikaanalüütik Andreas Kaju ei pea sellist skandaalidetulva üllatavaks ja ütleb, et kaua valitsemisest eemal olnud Keskerakond on läbi valgustamata. Nii see aga ei jää ja päevavalgele võib tulla veelgi probleeme, millega tuleb tegeleda.

"Põhiprobleem on enamasti see, et sellel erakonnal ei ole harjumust neid probleeme ära juhtida, ehk et kuidas mingeid asju ise avalikustada, välja käia, kuidas ajakirjanduse ja avalikkusega nendel teemadel suhelda niimoodi, et need teemad ei kasvaks ülepea suurusteks," selgitas poliitika.guru toimetaja Andreas Kaju.

Kaju sõnul tuleb Keskerakonna liidritel parteis palju muuta, sest seni on seda parteid iseloomustanud võimupüramiid, milles on koht ühel inimesel ja tema ustavatel ning lojaalsetel lähikondsetel.

"See Edgar Savisaare seljatamine erakonnas oli see kõige raskem osa. Et nüüd seisab ees füüsiline töö detailide ja nüanssidega - organisatsiooni puhastamine ja läbipaistvate protseduuride sisseseadmine poliitiliste otsuste tegemiseks enda erakonnas - need on asjad, mida selles erakonnas ei ole mitte kunagi olnud," tõdes Kaju.

Ebaselgetest ja hämaratest tegudest on avalikkusele teada keelatud annetus summas 275 000 eurot, mille vastuvõtmises prokuratuur Keskerakonda süüdistab, ja Paavo Pettai ettevõttele antud 730 000 euro suurused garantiikirjad. Need võivad parteile tuua suuri rahalisi kohustusi. garantiikirjadest õppides on keskerakond tühistanud võimaluse, mis lubas igal juhatuse liikmel kohustusi võtta.

"Aga see õigus kuni aastani 2016 ühel juhatuse liikmel oli, kui tema tahtis omale seda õigust võtta. Vanima Eesti erakonnana olime me 25 aastat elanud teadmises, et see on selline usalduspõhine, et keegi selliseid käike ei tee," põhjendas Simson.

Kaju leiab, et see kõik peab muutuma. "Nüüd on seda võimalik teha, sest uued inimesed on võimul. Samas, teatud reservatsiooniga on nad võimul ikkagi mingisuguse erakonnasisese koalitsiooni toel, kuhu kuulub igasuguseid inimesi, kes peavad ka astuma pimeduse kuningriigist valguse vürstiriiki," piltlikustas Kaju.

Kaju retsept probleemidest kiirelt ülesaamiseks on neist avalikult rääkida, probleem omaks võtta ja siis edasi minna. Et Keskerakonna töö valitsuses ei kannataks, on neil kõigele lisaks vaja ohjata kaht leeri, kuigi partei liidrid kinnitavad, et neil leere pole.

"Üldiselt alati, kui sellised võimupöörded on ära, siis reeglina erakonnad väga kiiresti konsolideeruvad sellesama võimukeskme ümber ja enamus inimesi läheb ikkagi kaasa sellega, kelle käes võim on," selgitas Kaju.

Keskerakonna värskel esimehel tuleb pea iga päev klattida Savisaarelt päranduseks saadud probleeme ja parteil tuleb nüüd õppida asju teisiti ajama.

Reformierakonna programm pärineb aastast 2005

Peeglisse tuleb vaadata ka opositsiooni juhtparteil Reformierakonnal, nende ees on küsimus, kas juhivahetus on ikka kõik, mida erakond vajab.

"Ma arvan, et see kõige peamine valestitegemine oli ikkagi, et me taganesime oma tüviväärtustest, võib-olla nii on kõige ilusam öelda. Ega Reformierakond, kui ta 95. aastal poliitilisele maastikule tuli, siis ta oli ikkagi väga selge liberaalsete väärtuste, nii majandusvabaduste kui ka isikuvabaduste kaitsja," ütles Reformierakonna juhatuse liige Rein Lang.

Rein Lang ütleb, et Reformierakonna retoorikat analüüsides võib jääda mulje, nagu oleks kõik liberaalsed väärtused saavutatud. Ta lisab, et tegelikult tuleks nende eest seista, sest Reformierakonda ei ole vaja sotsiaaldemokraatliku poliitika ajamiseks. Tema sõnul vajab Reformierakond sellist juhti, kes viib erakonna tagasi põhiväärtuste juurde ja suudab vedada poliitilist võitlust nende nimel. Otsuste tegemine ei saa olla kitsa ringi asi, tõdeb ta.

"Täna paraku see õhustik ei ole Reformierakonna sees selline, kus igaüks tahaks panustada, sest on neid, kes siis kohe ütlevad, et see on suur lollus ja sellega ei maksa lagedale tulla. Inimesed tegelikult kapselduvad iseendasse," tõdes Lang.

Lang ütleb, et partei vajab ka uut programmi, sest vana on muutumatu 2005. aastast saati.

Kaju leiab, et tööstus- ja majanduspoliitika on valdkonnad, millega ükski erakond praegu tõsiselt ei tegele ning leiab, et Reformierakonnal oleks võimalus need valdkonnad ette võtta.

Rein Lang lisab, et tuleks mõelda, miks on nii, et Eesti ülikoolid on teadmisi täis, kuid need ei jõua majandusse.

"Millele tasuks tõesti mõelda, on teaduse, hariduse ja majanduse sümbioos ja see ongi meie järgmine reserv, millele võiks tugineda Eesti järgmine suur majanduskasv. Kui me suudaksime seda teha, siis me oleksime taas jälle huvitavad ka muu maailma silmis. Kui me seda teha ei suuda, siis on paratamatult ajude äravool ja ülikoolide töötamine teiste maade ettevõtjate heaks paratamatus," sõnas Lang.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: