Tapamaju omavad lihatööstused ei lase sigade valatud verd raisku, vaid kasutavad selle oma verivorstides ja -käkkides ära. Selle, mis üle jääb, müüvad aga teistele lihatööstustele. Kõigile paraku Eesti sigade verd ei jagu, nõnda tuuakse verepulbrit ka mujalt Euroopa Liidust sisse, et hooajaline hittkaup valmis saaks ja lettidele jõuaks.

Tootjad kinnitavad kui ühest suust: verivorstide müügiedu on otseses seoses lume või selle puudumisega. Niipea, kui esimene lumi millalgi oktoobris-novembris maha sajab, tormab eestlane poodi verivorsti ostma, et omale pühademeeleolu luua. Hetkel, kui maapind taas mustaks tõmbub, vorstiost aga lakkab ning peetub ajani, mil jälle taevast lund tuleb. Mustade jõulude korral ostetakse pühadevorstid alles vahetult jõuludeks. Sellegipoolest on detsember igal juhul kõrgeima verivorstimüügiga kuu, mistõttu ei taha ükski lihatööstus vorste saatvast müügiedust kõrvale jääda. Seetõttu tulebki mõnel juhul appi ka välismaine seaveri ning -liha.

Atria, Rakvere, Saaremaa ja Arke lihatööstustel on oma tapamajad, seetõttu pole neil ka toormega muret - kogu sigade aadrilaskmine jõuab vorstitootmisesse.

"Saaremaa Lihatööstuses toodetavates verivorstides kasutatav liha ja veri pärineb oma tööstuse tapamajast. Kasutame ainult naturaalset verd, verepulbrit ei kasuta, väärtustame ikka kohalikku toorainet," kinnitab tööstuse peatehnoloog Malle Mägi.

Atria kaubamärgid on Maks & Moorits, Wõro ja Vastse-Kuuste. "Meie liha ja veri tuleb oma tapamajast," ütleb ka Atria Eesti tegevjuht Olle Horm.

Täpselt sama kinnitab ka Karni kaubamärgi all verivorste tootev Arke Lihatööstus - neil on oma tapamaja, mistõttu veri ja liha on omast käest võtta, et vorstiks teha.

Otepää lihatööstusel endal tapamaja pole, ent nende verivorstimaterjal tuleb Põlvamaalt Haameri talust - nii sealiha kui veri. "Meie verepulbrit ei kasuta," kinnitab tööstuse tegevjuht Maire Niit.

Veri, mida tapamajade omanikud ise tootmises ära kasutada ei jõua, müüakse aga konkurentidele maha.

"Kellel ei ole tapamaja, ostavad kas meilt või toovad välismaalt verepulbrit. Paljud kasutavad pulbrit, sest see on mugav," selgitab Atria Eesti tegevjuht Olle Horm.

Ka ulukilihast verivorste tootev Linpeti kaubamärki kasutav Linnamäe Lihatööstus kinnitab, et nende toodetes kasutatav veri pärineb Eestist, kuid liha alati mitte. "Sealiha on eestimaine või Euroopa Liidust, põdralihaga verivorstide liha pärineb Eesti metsadest kütitud toorainest," selgitab tööstuse müügidirektor Karel Jaanson.

Maag Gruppi kuuluv Rannarootsi lihatööstus ongi üks neist, kellele kodumaist seaverd alati ei jagu, sest omal neil tapamaja pole.

"Meie kasutame oma verivorstides nii kodumaist kui mujalt pärit toorainet. Liha tuleb nii Eestist kui Taanist ja ka veri tuleb pulbri kujul nii Eestist kui Taanist, sest Eesti verd lihtsalt ei jätku kõigile, tegemist on nii hooajalise tootega," põhjendab Rannarootsi turundusjuht Ingrid Prinsthal.

Kui veri ja liha on enamikul Eesti päritolu, siis näiteks kruubid alati mitte. Näiteks Linnamäe lihatööstuse kruubid on pärit Eestist, teised ostavad seda sisse valdavalt Tartu Millist, mis toob oma toodangu Lätist.

"Odrakruup pärineb Lätist, valik on osutunud katsete tulemusel, kus hindame kuubi suurust, puhtust jne," räägib Malle Mägi Saaremaa Lihatööstusest.

Müük aastast aastasse stabiilne

Rannarootsi turundusjuht Ingrid Prinsthal kinnitab, et verivorstide müük püsib aastast aastasse stabiiline ning tõdeb, et verivorstitootmises pole jalgratast leiutada mõtet - see on toode, mille puhul tarbija eelistab klassikat.

Ostma hakatakse siis, kui lumi maha tuleb ja jaanuaris lõppeb see kui noaga lõigatult.

Ka järjest populaarsust koguv taimetoitlus pole vorstimüüki kahandanud.

"Veganluse trend hakkab Eestisse alles tulema," arvab Prinsthal. "Minge Saku Konsumisse ja vaadake, mida inimesed ostavad. Enamik Eesti inimesi sööb iga päev iga toidukorraga liha, k.a viinereid ja sardelle. Taimetoitlasi on väike kogukond, kes sellest palju räägib ja kes elab Tallinnas ühes väikeses piirkonnas," põhjendab Prinsthal, miks see müüki ei mõjuta.

"Müüginumbrid lähevad ainult ülesmäge," on Karni vorstide tootja Arke tehnoloog Raul Soome märganud pigem vastupidist trendi.

Ka Otepää Lihatööstuse tegevjuht Maire Niit ütleb, et aastati on müük erinev, ent tänavune müük on juba ületanud mullust.

Samuti on Linnamäe Lihatööstuse veretoodete müük kasvus olnud. "Enim on kasvanud klassikalise verivorsti müük," kinnitab Karel Jaanson Linnamäest.

Suuremad lihatööstused kinnitavad, et müük on aastati stabiilne, kõikudes vaid selle järgi, kas lund on või mitte - mida varem tuleb lumi maha, seda varem hakatakse ka verivorsti ostma.