Keskpank hoiatas laenude abil majanduse elavdamise eest ({{commentsTotal}})

Eesti Pank hoiatas, et laenuraha abil majanduse turgutamine ei oleks õige samm. Uue valitsuse plaan on, et eelarve poleks tasakaalus mitte iga-aastaselt, vaid mitme aasta kokkuvõttes.

Lõppeva aasta majanduskasvuks kujuneb Eesti Panga hinnangul vaid üks protsent, mis on kriisijärgse perioodi viletsaim tulemus. Prognoosi kohaselt kiireneb kasv tuleval aastal 2,6 protsendini ja ülejärgmisel aastal kolme protsendini, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Suuremate kasvunumbrite taga on samas ajutised tegurid. Näiteks hakkab ettevõteteni jõudma käesoleva eelarveperioodi euroraha.

"Soome majandusel läheb paremini, Venemaa majandusel läheb vähem halvemini kui sel aastal, mis tähendab pigem positiivset uudist. Siis on siseriiklikud tegurid, näiteks eurorahasid hakatakse kasutama. Võib-olla tuleb sealt lühiajaliselt stiimul," kommenteeris Eesti Panga president Ardo Hansson.

Eestlaste ostujõud on vaatamata kesisele majanduskasvule viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud. Järgmisel aastal toimub selles aga järsk muutus - reaalpalk, mis arvestab lisaks palgale ka hindade muutust, kasvab tänavu veel 7,1 protsenti, kuid järgmisel aastal vaid 2,2 protsenti.

Ühelt poolt aeglustub keskmise palga kasv, kuid lisaks sellele saab läbi mitu aastat kestnud periood, kus inflatsioon oli nullilähedane. Tuleva aasta hinnatõusuks kujuneb 2,8 protsenti ning olulisel määral kergitavad hindu maksutõusud.

"Valitsuse otsustel on kokkuvõttes umbes protsendipunktine mõju. Ilma nende otsusteta oleks inflatsioon ühe protsendipunkti võrra madalam," märkis Hansson.

Eesti Pank hoiatas teisipäeval, et valitsus ei tohiks hakata majandust elavdama läbi laenude, lastes eelarve selle tõttu puudujääki. Nimelt plaanib uus valitsus loobuda praegu seadusesse kirjutatud kohustusest hoida eelarve iga-aastaselt struktuurses tasakaalus. Selle asemel kirjutatakse seadusesse kohustus hoida eelarve taasakaalus mitme aasta keskmisena.

"Aastatel 2018, 2019, 2020 on tänane valitsusliit näinud ette seda, et lasta majanduse täiendava võimestamise ja kiirendamise eesmärkidel struktuurset positsiooni kuni poole protsendiga miinusesse, kuid seda vaid ülejäägi arvelt, mis on varasematel perioodidel tekkinud," selgitas rahandusminister Sven Sester.

"Oleme vaadanud seda kolme aasta perspektiivis - kui on kolme aasta jooksul olnud kas puudujääk või ülejääk, siis vastavalt sellele peaks ka riigieelarve käituma," lisas ta.

"Valitseb suur tööjõupuudus, mitte tööpuudus ehk kui valitsus looks täiendavalt oma stiimuliga töökohti, siis see paneks veel suurema surve alla erasektori ja me näeksime veel kiiremat palgakasvu, mis ei oleks majanduse tasakaalule hea," kommenteeris Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Toimetaja: Merili Nael



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: