"Pealtnägija" | Ekspert: isetegevus ralli korraldamisel maksis kolmele inimesele elu ({{commentsTotal}})

2015. aasta mais juhtus Harju rallil õnnetus, kus kurvis välja paiskunud masina all hukkus kolm noort inimest. Ametlik uurimine lõpetati süüdlast leidmata, kuid rallieksperdi sõnul tehti korraldamisel hulganisti vigu.

30. mai pärastlõunal tegid Saaremaa rallimehed Sander Sepp ja Ants Uustalu Harju rallil Kose lähedal kitsal metsateel oma elu kiireimat sõitu, edestades oma võistlusklassis konkurente kindla edumaaga. Katse teisel kilomeetril aga kaotas juht kiires paremkurvis Renault Clio üle juhitavuse ja sööstis 140 km/h teelt välja, otse rahva hulka, vahendab "Pealtnägija".

Kohapeal hukkus kolm noort inimest - Triinu, Lauri ja Janek -, vähemalt sama paljud pääsesid napilt.

Rakveres elavad Kersti ja Rustam Alak kaotasid õnnetuses nii oma ainsa tütre, 25-aastase Triinu kui ka väimehe Lauri. Noormees töötas automehaanikuna ning unistas oma töökoja rajamisest. Vabal ajal abistas ta oma võidusõitjatest sõpru rallimehaanikuna.

Viimasel ajal üha tihedamini kutsus ta võistlustele kaasa ka Triinu, kes harrastusfotograafina tegi raja ääres pilte. Saatuslikul õhtupoolikul jõudis Triinu teha 112 pilti, kuni kell 17.05 ilmus kaadrisse auto numbriga 29.

"Seal on üks kaader sellest autost. Kõigist eelnevatest autodest on ta sarivõttena teinud kuus või seitse kaadrit, aga sellest autost, viimasest autost on üks kaader. Järelikult ta sai juba siis aru, et midagi on selle auto käitumises teistmoodi, et rohkem fotosid ta ei jõudnud teha," rääkis Rustam Alak.

Renault' rullus mitu korda üle katuse, auto parem esiratas lendas kümnete meetrite kaugusele. 25-aastane Lauri ja 41-aastane Janek hukkusid kohapeal. Kui kiirabi kohale jõudis, Triinu veel hingas. Neiu tõsteti kanderaamil kiirabiautosse, kus teda püüti elustada, kuid paarkümmend minutit hiljem seiskus ka tema süda.

Uurimine näitas turvanõuete täitmist

Uurimise käigus on kogu päeva sündmused minuti kaupa taastatud. Lauri ja Janeki meeskond katkestas ralli käigukastirikke tõttu. Kella 16 paiku liikus kuuene seltskond raja äärde ning vaatamiskohaks valiti lage raiesmik mäenukil, kus paistab kätte mitu kurvi ja pikk kiire sirge.

Olgugi, et nad olid kogenud rallisõbrad, ei tajunud Janek ja Lauri ohtu, et seisid riskantses kohas. Seda enam, et lint ja lähedal seisnud turvamees saatsid signaali, et see koht oligi peatvaatajatele mõeldud. Kokku seisis seal kümmekond inimest.

Kiiruskatse ohutusülem Villu Kahar kinnitas, et sinna, kuhu on tõmmatud ohutuslint, tohivad pealtvaatajad minna.

Pere jahmatuseks teatas prokuratuur tänavu veebruaris ehk kaheksa kuud pärast õnnetust, et uurimine siiski lõpetatakse kellelegi süüdistust esitamata. Seitse lehekülge tihedat teksti saab kokku võtta lausega, et turvanõuded olid täidetud ja õnnetuse põhjuseid polnud võimalik ette näha.

"Mul on äärmiselt kahju, et see niimoodi juhtus. See ei pidanud nii minema. Kahjuks. Aga see asi on meie jaoks läbi käidud," ütles Harju ralli võistlusjuht Gabriel Müürsepp.

Uurimise versioon, millega nõustuvad ka ralli korraldajad ja alaliit, ütleb, et rallimasina väljasõidu põhjustas pehmesse liivapinnasesse tekkinud lohk.

Müürsepp tõdes, et paraku autospordiga käivad õnnetused kaasas, kuigi ei peaks. "Korraldaja poolt oli sellel võitlusel kõik tehtud maksimumi piiri peal," kinnitas ta.

Rallieksperdi sõnul ei pea ametlik versioon paika

Autospordi liidu konsultant ja endine staažikas rallisportlane Märt Ots, kes juhtumit lähedaste palvel analüüsis, leiab, et ametlik versioon ei pea paika ja korraldajate väide, et riske maandati, on tema hinnangul suisa vale.

"Kui kohapeal käia, siis niimoodi öelda ikkagi ei saa, sest inimesed seisid puhtalt väliskurvis ja lint oli täiesti valesse kohta pandud. Seda saab iga rallikorraldaja aru. Et sellest Eesti autospordi liit nüüd aru ei saa, ma ei usu. Küll nad aru saavad," rääkis Ots.

Olukord on alaliidu jaoks eriti jabur, sest sisuliselt nende oma töötaja vaidleb neile vastu.

"See S-kurv oli ju tegelikult ülikiire, siin olid ju nii suured kiirused, et inimesed ei jõua enam absoluutselt reageerida, kui auto välja sõidab," märkis Ots.

Müürsepa sõnul on see lõik võidusõitja jaoks justkui sirge tee ja täiskiirusel läbitav koht.

Seega vaidluskoht on selles, kas käesolev rajalõik oli teoreetiliselt ohtlik. Kui korraldajate hinnangul on tegemist sisuliselt pika sirgega, kus õnnetust ette näha ei osatud, siis Märt Otsa hinnangul oli üks-kaks avariid sisuliselt ette teada. Oma kirjalikus ekspertiisiarvamuses läks ta suisa nii kaugele, väites, et ralli korraldajad meelitasid pealtvaatajad ohutsooni.

"Seda ei ütle ainult mina, seda ütleks iga, absoluutselt iga rallikorraldaja, kes on saanud vähegi koolitust," kinnitas ta.

Margus Kiivri sõnul ei pidanud antud lõiku ohtlikuks autospordi liidu turvavaatleja, samuti ralli ohutusülem. Kuna nähti, et sellesse kohta võib tekkida publikut, tõmmati sinna ka ohutuslint, et inimesed ei läheks rajale liiga lähedale.

Ralli ohtusplaani järgi polnud antud lõigus tegelikult ohutuslinte ette nähtud. Märt Otsa hinnangul tegi keegi vahetult enne starti isetegevust, mis maksis kolmele inimesele elu.

Ralli korraldajad tõlgendavad aga vastupidi, et tehti isegi rohkem kui plaan ette nägi.

"See ohutusplaan igat detaili ei kirjelda, vaid kirjeldab teatud kohtasid, kus on suuremad pealtvaatajate kohad, mingid väliskurvid, teeotsad. Siis nad tegid rohkem, tõemeeli tegid rohkem kui ohutusplaan nõudis," ütles Gabriel Müürsepp.

Lindid paigaldas turvafirma G4S määratud ohutusülem, kelle sõnul tegi ta otsuse iseseisvalt, aga selle kontrollis enne ralli algust üle mitu eksperti. Ohtlikku kohta oleks pidanud märkama ka ohutusautod või mõni meeter eemal seisnud rajajulgestaja.

Ühtki rallikorraldajat pole vastutusele võetud

Teadaolevalt pole Eestis ühtegi rallikorraldajat õnnetuse põhjustamises vastutusele võetud. Märt Ots viitas, et probleem on süsteemne ning selle taga on autospordi liidu nõrk kontroll rallide ohutusnõuetele.

Sarnane õnnetus juhtus ka 2012. aastal Saaremaa rallil, kui juhitavuse kaotanud rallimasin sõitis kurvi otseks ning üks pealtvaataja viidi kopteriga raskes seisus haiglasse. Üllatav seos on, et mõlemal rallil oli sama võistluste juht.

"Saaremaa ralli oli samamoodi õnnetus. See oli lihtsalt juhus. Ma rohkem seda ei kommenteeriks. Seal on ka omad otsused tehtud ja seal oli ka kõik tehtud nii nagu peab," ütles Müürsepp.

"See oli minu meelest ikka ikka juba väga kõva ohumärk, et seal niisugune asi juhtus. Aga siis öeldi niimoodi, et sealt on 200 korda või 2000 korda vähemalt sõidetud, pole juhtunud. Aga see on umbes sama, kui joodikust autojuht sõidab kümme aastat ja vahele ei jää, aga üks kord sõidab inimese surnuks. Seda peab ikka varem vaatama, et niisugused asjad ei juhtuks," kommenteeris Ots.

Lähedaste sõnul ei ole nende eesmärk tingimata see, et rallikorraldajad saaksid karistada, veel vähem süüdistavad nad autos olnud sportlasi. Kuid nende soov on, et korraldajad ja eriti autospordi liit tunnistaks eksimust. Ehk õnnestuks rangemate turvanõuetega tulevikus päästa nii mõnegi inimese elu.

Tänaseks on asja vaaginud mitu prokuröri ja kõik on uurimise taasavamisest keeldunud. Viimase õlekõrrena pöördus pere riigikohtusse.

"Üks asi, mida tahaks teada, on see, et kuidas on võimalik, et nad üldse sellesse kohta sattusid. Ja kui ütleme, et kui korraldajate arvates see ei olnud ohtlik koht, siis kuidas on võimalik, et sellised õnnetused juhtuvad, kui see ei ole ohtlik," küsis Kersti Alak.

Riigiprokuratuur teatas, et 7. detsembril sai selgeks, et ka kõrgem kohus asja ei menetle. Nii jääb jõusse Tallinna ringkonnakohtu 20. aprilli lahend, millega kohus jättis hukkunu lähedaste kaebused rahuldamata.

Toimetaja: Merili Nael



Peaminister Jüri Ratas.

Jüri Ratas aastapäevakõnes: Eesti julgeolekuolukord on kindel

Peaminister Jüri Ratas ütles Tartus Vanemuise kontsertmajas neljapäeval peetud traditsioonilises aastapäevakõnes, et Eesti julgeolekuolukord on kindel. Ta lisas, et väljakutsed jäävad alati kestma ja maailmast pole ebastabiilsus, ohud või terror kaugeltki kadunud, kuid liigseks muretsemiseks pole põhjust.

Tallinna Kultuuriöö 2017

Juubeliplaylist: sada Eesti lugu läbi aegade

Kui muidu koostame iganädalaselt playlisti värskest muusikast, mis maailmas ilmunud, siis EV100 nädalal lähenesime teisiti. Koondasime Spotify'st kokku sada Eesti lugu läbi aegade, varieerudes žanriliselt estraadist hip-hopini.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: