Hambaarst on üks neist spetsialistidest, keda inimene, olles leidnud hea käega arsti, naljalt vahetada ei taha. Kolmapäeval riigikogus vastu võetud seadus, mis kehtestab täiskasvanutele kuni 30-eurose hambaravihüvitise, ei käi aga kaasas mitte patsiendiga, vaid arstiga. Nõnda saab ravihüvitist vaid see patsient, kes läheb selle arsti vastuvõtule, kellel haigekassaga leping on sõlmitud. Hambaarstide liit aga hoiatab, et haigekassa hinnakiri, mille alusel teenuseid hüvitatakse, on ebarealistlikult madalate hindadega, mistõttu võib haigekassaga lepingu sõlmida isegi vähem kui kümme protsenti kõigist hambaarstidest. Sellisel juhul pole oma arsti hindaval patsiendil ikkagi võimalust hüvitist kasutada, kui ta just arsti vahetada ei soovi.

Hambaravihüvitist saab taotleda kuni 50 protsendi kulude katteks, ent mitte rohkem kui 30 euro jagu, st kui patsiendil kulub arsti juures 60 eurot, hüvitataksegi sellest 30 eurot ning selleks aastaks on hüvitatav raviraha otsas, edasi tuleb tasuda omast taskust. Mida selle raha eest hambaarsti juures üldse teha saab?

"Üks hambaarstivisiit läheb maksama umbes vahemikus 60-80 eurot," kommenteeris hambaarstide liidu president dr Marek Vink Vikerraadio saates "Uudis+".

Vink leiab, et haigekassa lähenemine on vale. Nende soovitus oli inimesi harida oma suuhügieeni eest paremini hoolt kandma, et vajadus ravida oleks väiksem. "Hambaarstide liidu algne ettepanek oli, et inimestele oleks kättesaadav proaktiivne ravi ehk haiguse ravi. Tihtipeale aetakse segamini kaariese haigus ja kaariese haiguse tagajärg ehk see hambaauk. Hambaaugu ravimine ei taga kaariesehaiguse ravi," selgitas Vink. "Kõik loodavad saada täidist sinna hammastesse, aga selle raha eest tõepoolest ei saa täidist sinna hammastesse eriti."

Haigekassa ei ole hambaarstide liidu kriitikaga nõus. Haigekassa eriarstiabi paketi arenduse talituse juht Tiina Sats kommenteeris, et ka 30 euro eest saab teenuseid: näiteks hambaarsti esmase vastuvõtu, anesteesia ehk tuimastava süsti ja kolme pinna täidise ehk hambaaukude ravi.

Vink leidis, et need hinnakirjad, mille põhjal haigekassa arvutab, on aegunud, mistõttu ei soovi arstid lepinguid sõlmida. Arste takistab Vingi sõnul haigekassaga lepinguid sõlmimast terve mõistus ja majanduslik loogika, sest hambaarstid on ettevõtjad, kelle tulud ja kulud peavad klappima, ent haigekassa sunnib teenust osutama hinnakirja alusel, mis kulusid ei kata. Seetõttu ei pea hambaarstid lepingu täitmist jätkusuutlikuks, kuna haigekassa surub nende hinnangul peale tingimusi, mis pole majanduslikult mõistlikud.

"Keegi ei sunni taksojuhti sõitma taksot nii, et antakse talle ette piirmäär, millega ta saab osta talvekummid, aga suvekummide ega bensiini jaoks raha ei anta. Sama loogika," väitis Vink. "Andke andeks, aga laborikulud on ammu suuremad, kui see, mis on hinnakirjas võimalik kokku arvutada. See on täiesti müstiline olukord ja ma ei tea, kuidas see laheneb. Neid hambaarste, kes selle lepingu sõlmivad, jääb ennustatavalt alles ainult alla kümne protsendi sellest hambaarstkonnast, nii et kogu see hüvitise jutt sellisel kujul on naerunumber, sest et seda ei hakka täiskasvanud inimesed saama."

Haigekassa esindaja loodab, et võimalikult palju hambaarste soovib siiski hüvitislepingut taotleda. Palju neid reaalselt lepingu sõlmimiseni jõuab, Sats aga öelda ei osanud, sest lepingupartnereid veel otsima pole hakatud, kuna täna vastu võetud seadus hakkab kehtima järgmise aasta poole pealt.

"See hüvitise suurus on määratud vastavalt riigi ja ravikindlustuse vahendite võimalustele. Kindlasti see summa võiks olla suurem, kuid arvame, et on tehtud esmavajalik samm, et muuta esmavajalikud hambaraviteenused kindlustatutele kättesaadavamaks," ütles Sats. "Vastav hinnakiri on tegelikkuses tehtud koos hambaarstide liidu esindajatega. Meil on enda metoodika, millest me hindade kujundamisel lähtume ja selleks me kasutame andmeid tegelikelt teenusepakkujatelt, täpselt sellest me oleme ka lähtunud."

Hambaarstide liidu juht peab uuest seadusest tulenevat muutust ulatuslikuks ja väga halvaks, sest raha ei liigu koos patsiendiga, vaid on arstipõhine. Nõnda on inimesed sunnitud oma harjumusi muutma, kui soovivad hüvitist kasutada ka olukorras, kus nende arst hüvitatavat teenust ei osuta.

Samamoodi muutub mitterahaliseks ka senine proteesihüvitis, seega peavad ka hüvitist saavad eakad vahetama arsti, kui nende dentist hüvitatavat ravilepingut haigekassaga ei sõlmi.