Raport: pagulastel on Eestis probleeme keeleõppe ning majutuse ja töö leidmisega ({{commentsTotal}})

Kuigi Eesti pakub üldiselt pagulastele ligipääsu teenustele ja nende õigustele, siis praktikas on siia elama tulnutel probleeme majutuse leidmise, keeleõppe ja töö leidmisega, järeldab raport, mille koostas Eesti pagulaste integratsiooni kohta ÜRO pagulaste ülemvoliniku (UNHCR) Põhja-Euroopa esindus.

Raport kinnitab, et Eesti õigusaktidega pagulastele tagatud õigused vastavad üldiselt rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele. Eriti hea tunnustuse sai pagulaste tugiisikute süsteem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samas tõi raport välja ka mitmed kitsaskohad. Näiteks keeleõppe.

"Eestis elavad pagulased rääkisid, et keeleõpe pole piisavalt mahukas ja nii on väga keeruline keelt selgeks saada. Samas on see ka väga kallis. Raportis on soovitatud keeleõpe ümber mõelda," ütles UNHCR-i Põhja-Euroopa piirkonna juht Pia Prytz Phiri.

Ka tööle saamisel on pagulastel probleeme ning see on seotud eelarvamustega, kuid suurel määral just vähese keeleoskusega.

"Sotsiaalministeerium on sel aastal alustanud keelesüsteemi hidamisega ja kavatseb järgmisel aastal tulla välja nende plaanidega, kuidas kaitsesaajate keeleõpet paremini parandada, kas keeleõppe mahtusid suurendada, kuidagi teistmoodi korraldada," ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitja Liana Roosmaa.

Ka elukoha leidmisel on pagulastel raporti kohaselt raskusi. Korterite rentimine käib avatud üüritutult. Raportist selgub, et pagulastele ei soovita tihtipeale korterit üürile anda või öeldakse neile näiteks kõrgem hind kui kohalikele inimestele.

"Investeerides rohkemasse mõistmisse ja suuremasse avatusse ühiskonnas, on võimalik astuda väga suur samm selles suunas, et hirme pagulastele korteri üürimisel või tööle palkamisel elimineerida," arvas Pia Prytz Phiri.

"2017. aastal see olukord paraneb ehk need inimesed, kes tulevad ümebrpaigutamise ja -asustamisega, asuvad elama kohalikus omavalitsuses ja seda hakatakse korraldama veidi teistel alustel," rääkis Liana Roosmaa.

Raportis on mitmel korral mainitud ka elamislubade kohati liiga lühikest kestvusaega, mis ei võimalda pagulastel end Eestis kindlalt tunda ja ühiskonda intergreeruda.

Toimetaja: Merili Nael



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: