"AK. Nädal" uuris, mis haldusreformist edasi saab ({{commentsTotal}})

Algava nädala teisipäeval tuleb riigikohtust otsus, mis ütleb, kas praegu käimas olev haldusreform on põhiseadusega vastuolus, nagu väidavad mitmed kohalikud omavalitsused. Hoolimata otsusest minnakse aga haldusreformiga edasi ja uuest aastast algab sundliitmiste etapp. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, mis edasi saama hakkab.

Tartu maakonna lõunaosa, 2600 elanikuga Kambja vallas tiksub elu omasoodu. Siinne vald on otsustanud haldusreformi ühinemisläbirääkimistest loobuda. Vallavanem Ivar Tedrema sõnul saab eraldiseisev omavalitsus ise hakkama.

"Mina julgen küll öelda, et praeguseni Kambja vald on tulnud oma asjade ja tegemistega toime," sõnas vallavanem.

Kuigi Nõo vald, kus on ligemale 4000 elanikku, tegi Kambjale ühinemisettepaneku, siis sellest Kambja loobus. "Mina kardan küll, et see tekitab sellise olukorra, et Kambja valla elanike hääl jääb seal uues liitunud vallavolikogus tagaplaanile," märkis Tedrema.

Selliseid omavalitsusi, kes vältisid läbirääkimisi, ootab nüüd sundliitmine. Sama saatus ootab ka neid, kelle elanike arv pärast ühinemisi või pärast meeleheitlikku ühinemiskampaaniat jääb alla 5000 elaniku. Aga mismoodi need vallamajad ja linnavalitsused siis kinni pannakse ja juhtimine üle võetakse?

"Peale seda otsust seadus näeb ette, et peavad mõningaid toiminguid hakkama läbi viima maavanemad. Kui need sundühendatavad ei tee ära oma valimistoiminguid ja ei määra valimispiirkondi, siis peab nende eest selle toimingu ära tegema maavanem. Siis alles jõuame välja kohaliku omavalitsuste valimisteni ja need uued omavalitsused hakkavad toimima alles 1. jaanuar 2018. Sinna on veel väga pikk maa," selgitas rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet.

Siia vahele jääb ka periood, kus valitsus teeb ise omavalitsustele ettepaneku, et proovigu nad nüüd liituda konkreetselt ette antud teiste omavalitsustega. Kui omavalitsused seda maiks ära ei tee, alles siis sundliidab riik omavalitsused. Aga kas ikka liidab?

"Ma arvan, loodan vähemalt, et seda sundliitmist ei tule, sest mulle tundub, et Keskerakonna liidrid on seda meelt, et nad ei pea seda varianti õigeks," ütles Kambja vallavanem Tedrema.

"Uus koalitsioon deklareeris, et seadust ei avata, mis andis meile suure kindlustunde, et me saame edasi minna," lausus omakorda asekantsler Sarnet ja andis mõista, et sundliitmine ikkagi tuleb.

Keskerakondlasest riigihalduse minister Mihhail Korb ei öelnud aga kaamera ees otse välja, et näiteks Kambja valda või Saaremaal üksinda jäävat Pöide valda ootaks sundliitmine.

"Ma ootaks ikkagi 1.jaanuari, ma ei taha mõjutada sõnadega ühtegi otsust, täna on vabatahtlik liitumine. Tulebki 2. või 3. jaanuar, kus kogu pilt on läbi analüüsitud ja siis ma olen valmis vastama igale teie küsimusele, iga konkreetse valla kohta," rääkis minister.

"Aktuaalse kaameraga" konsulteerinud poliitikute ja ametnike sõnul tekitavadki ministri "kõigile meeldida tahtvad" ja vastukäivad sõnumid segadust ja panevad läbirääkimistest hoiduvaid omavalitsusi uskuma, et neid ei liideta.

Nii näiteks käis minister Korb Saaremaal, kus 11 omavalitsust liitus ja ta kiitis suurt omavalitsust ning päev hiljem kohtus Pöide rahvaga, kus väidetavalt ütles, et nemad on õigel teel.

"Ma ei öelnud ühte ega teist, ma väga kiitsin kohtumisel suure vallaga, et nemad on õigel teel ja kui ma kohtusin Pöide vallaga, siis ma väga ei rääkinud, seal ma rohkem kuulasin. Ma toetan, et oleks omavalitsused, kes võivad investeerida, plaanipäraselt areneda. Kas see on suur või territoriaalselt väike, kas see on rahvaarvult suur või väike, mina ei saa öelda. Ma ei näe pilti, et üks oleks tugevam kui teine," selgitas Korb.

Ministeeriumi asekantsler Sarnet ütles aga selgelt välja, et mitte-läbirääkivatest omavalitsustest ei ole enamik reformi järgi elujõulised, üksi ainult juba seepärast, et enamik jääb alla 2000 elaniku.

"Sellisel puhul rääkida võimekusest, sellest, et nad ka tulevikus on võimekad, sest me räägime, et meie rahvaarv ju väheneb ja eriti ääremaadel, sellest ju rääkida ei saa," nentis Sarnet.

Ometi ei ole aga see nii üheselt mõistetav kõigile. Peipsi veerele jääv 1100 elanikuga Pala vald kogus hiljaaegu kuulsust sellega, et ungarlasest vallavanem Jozsef Weinrauch andis värvika intervjuu Postimehele, mille sõnumi võib lühidalt kokku võtta, et "mina oma valda ei jäta."

"Tegelikult see ei ole tema vald. See on ju vallaelanike vald. Eks paistabki silma nende vastuvõitlejate või mitte ühineda tahtvate poole pealt see, et nad ei mõtle, kuidas nende inimesed paremaid teenuseid saaks, vaid sellele, kuidas oma positsiooni vallas säilitada ja see on väga kahetsusväärne," rõhutas asekantsler.

Vastukaaluks on aga Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos teiste kogemusele tuginedes näinud, et haldusreformi on vaja. "Pigem taoline ühinemine on väiksemaid kogukondi just aktiviseerinud."

Lihula on leidnud enda kaaslasteks Hanila, Koonga ja Varbla valla. Selle juures muutub aga maakonna piir ning edaspidi kuulub praegu Lõuna-Läänemaale jääv omavalitsus Pärnu maakonda.

"Need omavalitsused, kellel on ühinemine üle maakonna piiri, on mingis mõttes sattunud raskemasse olukorda ja võib-olla ka löögi alla. Kui ühinetakse tänastes maakonna piirides, siis need vallad tegutsevad ühinemislepinguga, sisuliste kokkulepetega. Lihula valla seisukohast rääkides, siis meie tegeleme sellele vastamisega, et mis saab olema maakondlik kuuluvus," sõnas Ojala-Toos.

Nagu öeldud, saab uus Lääneranna vald olema Pärnumaal ja selles muutuses ei ole Lihula vallavanema sõnul tegelikult midagi erakordset. Kuna aga nelja ühinenud valla külje all on Tõstamaa, kes praegu läbirääkimistest loobunud, siis tunduks loogiline, et sundliitmise käigus saab ka Tõstamaast uue omavalitsuse osa. See näib aga nö tublide läbirääkijate karistamisena.

"Kuidas motiveeritakse seda ühinemisprotsessi läbi teinud valda, et tema külge liidetakse tõepoolest selline vald, kes ei ole selles protsessis osalenud. Tegelikult neid vastuseid me täna ei ole saanud," nentis Lihula vallavanem Ojala-Toos.

Toimetaja: Laur Viirand



EV100
uudised

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: