USA valijamehed kogunevad presidendile häält andma ({{commentsTotal}})

{{1482143364000 | amCalendar}}

Ühendriikides koguneb 538 valijameest esmaspäeval, et presidendiks valitud Donald Trumpi võit ametlikuks teha.

Föderaalseaduses on 19. detsember sätestatud päevana, mil valijamehed peavad kokku tulema. Igaüks neist peab andma kaks häält: ühe presidendile ja teise asepresidendile. Allkirjastada tuleb kuus koopiat, kus valijamees oma hääle andmist kinnitab, vahendasid CNN, BBC, Politico ja New York Times.

Iga osariigi valijameeste hulk vastab tema esindajate ja senaatorite arvule kongressis. Kokku on valijamehi 538.

Valijameestel ei ole ei põhiseaduse ega föderaalseaduse järgi kohustust oma osariigi rahvahääletuse tulemusele vastavalt hääletada. Küll aga kehtib mõnedes osariikides seadusesäte, mis seob valijamehe sealse rahvahääletuse tulemusega. On ka osariike, kus oma piirkonna hääletustulemusega vastu läinud valijameest võib trahvida või isegi välja vahetada.

Valijamehed tulevad häält andma 50 osariigi pealinnas ja Columbia ringkonnas. Pärast seda on järgmine samm 6. jaanuaril, mil kongress peab hääled ametlikult üle lugema. Häälte ülelugemise järel on otsus lõplik ja Trump nimetatakse ametisse 20. jaanuaril.

Valijameeste kogunemine on tavaliselt lihtsalt formaalsus, kuid sel aastal toimub see ajal, mil väidetakse, et Venemaa häkkerid püüdsid USA valimistulemusi kallutada.

Kandidaat peab saama vähemalt 270 valijamehe hääle, et Valgesse Majja pääseda. Trump võitis valimised 306 valijamehe häälega 30 osariigist.

Kuna demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton sai rahvahääletusel üle 2,8 miljoni hääle Trumpist enam, siis on Trump läbi aegade kõige kehvema rahvahääletustulemusega valimised võitnud president.

Vastuolulised valimised

See, et Hillary Clinton kogus rahvahääletusel Trumpist ligi kolm miljonit häält rohkem, kuid sai vaid 232 valijamehe hääled, on toonud kaasa taas üleskutseid valimiskogu kaotamiseks, kuna kriitikute sõnul on see ebademokraatlik ja ebaõiglane.

Samuti on USA luureagentuurid järeldanud, et Venemaa häkkis demokraatide rahvuskomitee e-kirju ning lekitas Clintoni kohta piinlikke kirju, püüdes kallutada valimisi Trumpi poole.

Pühapäeval pakkus Clintoni kampaania juht John Podesta lausa, et Trumpi meeskond võis teha Venemaaga küberrünnakuga seoses kokkumängu.

Vabariiklased eitavad neid väiteid.

Petitsioon Trumpi vastu

Miljonid ameeriklased, kelle hinnangul ei sobi Trump presidendiks, on andnud internetis allkirja petitsioonile, mis kutsub vabariiklastest valijamehi üles mitte järgima hääletamisel oma osariigi tulemusi.

Trumpi vastased on postitanud valijameestele koopiaid riigimehe Alexander Hamiltoni kirjutistest, mis ütlevad, et valimiskogu kohtumine "pakub moraalset kindlust, et presidendiamet ei lähe kunagi kellegi sellise kätte, kellel ei ole vajalikul määral nõutud kvalifikatsiooni".

Osad demokraatidest valijamehed on püüdnud veenda vabariiklastest valijamehi hääletama Trumpi vastu.

Osad neist püüavad nii meeleheitlikult peatada Trumpi presidendiks saamist, et on pakkunud isegi välja selle, et hääletavad Hillary Clintoni vastu ja liituvad teiste valijameestega, kes lähevad vabariiklaste konsensuskandidaadi taha.

Valijamehed pole kohustatud Trumpi poolt hääletama

USA põhiseaduse või föderaalseaduse kohaselt pole valijameestel kohustust kindlal viisil hääletada.

29 osariiki ja Columbia ringkond seovad oma valijamehed küll seadusega, kuigi nn uskmatud valijamehed, kes astuvad vastu osariigi rahvahääletuse tulemustele, seisavad tavaliselt silmitsi lihtsalt trahviga.

Ajalugu näitab, et on väga haruldane, kui valijamees astub vastu oma osariigi valijatele.

Valimistulemuste muutumine pole tõenäoline

On väga ebatõenäoline, et valijamehed astuvad seekord pretsedenditu sammu ja muudavad valimiste tulemusi.

Vabariiklastest on vaid Texase valijamees Chris Suprun avalikult öelnud, et ei anna oma häält Trumpile.

Trumpi tagasilükkamiseks oleks aga vaja, et 38 vabariiklaste valijameest otsustaks tema vastu hääletada. Ning isegi see tõenäoliselt vaid lükkaks Trumpi ametisse nimetamise edasi.

Kui ükski kandidaat ei saa valimiskogus 270 häält, siis peab järgmise presidendi üle hääletama esindajatekoda, mis on praegu vabariiklaste kontrolli all.

Trump: minu toetajaid põlataks, kui nad inimesi ähvardaks

Donald Trump kirjutas pühapäeval Twitteris, et tema toetajaid hakataks põlgama, kui nad ähvardaksid inimesi nii nagu teevad need, kes ähvardavad valijamehi, püüdes veenda neid hääletama kellegi teise kui tema poolt.

"Kui minu paljud toetajad käituksid ja ähvardaksid inimesi nii nagu teevad need, kes valimised kaotasid, siis neid põlataks ja kutsutaks kohutavate nimedega!" kirjutas Trump.

Pärast 8. novembri valimisi on paljud tänavused valijamehed saanud tapmisähvardusi, ahistavaid telefonikõnesid ja vihakirju.

Hiljuti on asutanud osad valijamehed liikumise, mis kutsub üles hääletama mõne teise kandidaadi kui Donald Trumpi või isegi Hillary Clintoni poolt.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



EV100
uudised

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: