Vene turistide hulk pole taastunud ({{commentsTotal}})

{{1482221999000 | amCalendar}}

Pärast 2014. aastat järsult kukkunud Vene turistide arv ei näita erilisi taastumise märke. Kui palju idanaabreid aastavahetuseks Tallinna tuleb, ei julge hotellid prognoosida.

Kahe riigi suhete jahenemine, majandussanktsioonid ja ka idanaabrite kehvemaks läinud elujärg on jätnud tuntava jälje, mis kuidagi lahtuda ei taha - Vene turistide ööbimiste arv Eestis taastub väga visalt. Endiselt käib neid siin üle kolmandiku vähem kui veel mõni aasta tagasi.

Tänavu esimese kümne kuuga oli Vene turistide ööbimisi Eestis tagasihoidlik 2,1 protsenti ehk 6800 võrra enam kui mullu sama ajaga. See on aga pisku, arvestades et möödunud aastal kukkus Vene turistide ööbimiste arv vastavalt 39 protsenti mullu ja 37 protsenti tänavu esimese kümne kuuga võrreldes heade aastakäikude ehk 2013.-2014. aastaga. Siis läks Vene turistide kontole üle poole miljoni ööbimise kümne kuuga, sel ja möödunud aastal aga on sellest tasemest puudu keskmiselt 200 000 ööbimist.

"Aasta algusest on enamus maakonnad punases välja arvatud Tallinn, Harjumaa ja Ida-Virumaa," viitab hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Maarika Liivamägi asjaolule, et Vene turistid ülejäänud maakondadesse suurt ei reisi. "Septembris ja oktoobris on näha paranemist võrreldes eelmise aastaga, eks see on ka emotsiooni põhjustanud."

Kas aastavahetus toob leevendust, on vara veel öelda, sest aasta-aastalt planeeritakse oma reise üha lühemat aega ette.

"Tendents on selline, et broneerimise aeg jube lühike - „täna broneerin, homme tulen“," kirjeldab Liivamägi ERR-ile.

Ta tõdes, et seetõttu hotellid eriti prognoose teha ja erialaliiduga jagada ei taha, ehkki sügiskuud julgustavad lootma, et ka aastavahetuse numbrid kosuvad.

"Hotellid on valmis ja ootavad, kahtlemata aastavahetus perioodina on üks tõmbehetki – on ju programmid ja üritused toimuvad, lisaks on Tallinna jõuluturg tõmbenumber," kinnitab Liivamägi.



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: