"Riigikohus nõustus taotlejatega, et 5000 elaniku nõue ei ole määrava tähendusega ning on ka muid kriteeriume," ütles Varul ERR.ee-le.

Tema sõnul rõhutas riigikohus, et kui omavalitsused suudavad tõendada, et nad on vaatamata väiksemale elanike arvule kui 5000 ikkagi haldussuutlikud, siis on võimalik sundliitmist vältida ja valitsusel on selles väga suur kaalutlusruum.

"Tähtsaim järeldus on ja riigikohus on seda ka põhjalikult käsitlenud, et nende omavalitsuste, kus on alla 5000 elaniku, iseseisev jätkamine on siiski võimalik. Samuti on võimalik omavalitsusel sundliitmist kohtus vaidlustada," kinnitas Varul.

Valitsust esindanud advokaadid: riigikohtu otsus andis haldusreformi jätkumisele kindlust

Vandeadvokaadid Jüri Raidla, Arne Ots ja advokaat Martin-Johannes Raude, kes esindasid haldusreformi asjas valitsust, märkisid, et ka riigikohus rõhutas, et Eesti on ühtne riik ning kohalikud omavalitsused ei ole mõeldud olema "riigid riigis" ning haldusterritoriaalse korralduse muutmine on oluline riigielu küsimus, mille otsustamine peab olema seadusandja pädevuses.

Advokaatide kinnitusel leidis riigikohus, et seadusandja eesmärk parandada omavalitsusüksuste osutatavate teenuste taset on põhiseaduspärane ning kui omavalitsusüksused ei suuda teenuseid piisaval tasemel osutada, võivad põhiõigused jääda kaitseta.

Riigikohus märkis ka, et haldusreformi eesmärgi saavutamise abinõu moodustada üldjuhul vähemalt 5000 elanikuga omavalitsusüksused ei ole asjakohatu ning eeldus, et suuremate omavalitsusüksuste moodustamine võib parandada avalike teenuste osutamise võimekust, on põhjendatud. Samas pole ühinemisi soodustava seaduse kehtestamine ja omavalitsusüksuste koostöövõimaluste parendamine seni soovitud tulemusi toonud.

"Samuti nõustus riigikohus, et 5000 elaniku kriteerium on siduv sundliitmise menetluse algatamisel, kuid mitte lõppotsuse tegemisel. Kui alla 5000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksus on võimeline täitma oma ülesandeid ja osutama elanikele kvaliteetseid teenuseid, siis ei pea valitsus sellise omavalitsuse suhtes sundliitmist lõpule viima. Valitsus võib jätta sellise omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmata," märkisid advokaadid.

Advokaatide sõnul lisas riigikohtu otsus kindlust, et haldusreform jätkub, sest otsus sisaldab selgeid juhiseid, kuidas peavad omavalitsused ja valitsus haldusreformi läbiviimisel käituma.

"Loodetavasti aitavad riigikohtu juhised vältida edasisi vaidlusi ning viia haldusreformi läbi kõigi osapoolte vastastikkuses koostöös. Ühistelt on võimalik saavutada haldusreformi eesmärk ja tagada elanikele kvaliteetsemate avalike teenuste kättesaadavus," märkisid advokaadid.

Riigikohus peab haldusreformi seadust põhiseadusvastaseks vaid ühinemiskulude ülempiiris

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas teisipäeval kehtetuks haldusreformi seaduse osas, millega valitsuse seatud ühinemiskulude ülempiir on 100 000 eurot, kuid muus osas haldusreformi seadus põhiseadusega vastuollu ei lähe.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et 26 omavalitsuse üksuse vaidlustatud sätetest on põhiseaduse vastane ja tunnistas kehtetuks vaid haldusreformi seaduse § 24 lõike 1, millega valitsuse algatatud ühinemiskulude ülempiir on 100 000 eurot.

"Kui riik paneb kohustuse, siis tuleb kaasa anda ka rahakott," ütles riigikohtu esimees Priit Pikamäe otsust selgitades.

Kolleegiumi kinnitusel pole 5000 elaniku kriteerium ainus, mida haldusterritoriaalse korralduse muutmisel arvestada tuleb ning seadus võimaldab valitsusel jätta alla 5000 elanikuga omavalitsusüksus ühendamata, kui selleks on kaalukad põhjused.