Paugutajad ei taju, et nad seadust rikuvad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pürotehnika. Foto on illustratiivne.
Pürotehnika. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Sotsiaalkeskkonnas Facebook loodi novembri lõpus leht nimega Pauku ei tee, mille eesmärk on teavitada inimesi, et juhuslik paugutamine häirib inimesi ja tekitab loomades ning lindudes stressi. Algatus on osa laiemast plaanist ärgitada valitsust karmistama ilutulestikega seotud piiranguid, mida seaduse muutmise eelnõu praegu ette ei näe, sest need ei pruugi tuua oodatud kasu, kuna paugutajad ei taju sageli oma tegevuse seadusetust.

Praeguseks on algatus Pauku ei tee kaasanud pea 1500 inimest. Ettevõtmise taga on tartlane Kadi Kreis, kes hakkas sügisel loomaomanikuna teemat uurima ja avastas, et peale tema on veel palju inimesi, keda enneaegne ning asjatu paugutamine häirib. "Aga on ka neid, kes peavad seda pseudoprobleemiks," lisas Kreis.

"Minu tuttavad, kes elavad välismaal – näiteks Soomes, Taanis, Saksamaal – ja kes toetavad kampaaniat, väidavad, et isikliku ilutulestiku tegemine ja jõuluaegne paugutamine ei ole nendes riikides popp ega kultuuriliselt aktsepteeritav," ütles Kreis. See teadmine ajendaski Kreisi teavitustööle, millega kutsuda ka eestlasi üles pürotehnika vastutustundlikumale kasutamisele.

Kreis võttis ühendust ka Tartu linnavalitsusega, kes nõustus, et ilutulestike korraldamisel esineb praktikas mitmeid probleeme, aga põhjalikumal uurimisel selgus, et omavalitsuse tasandil ei saa tegelikult ses osas midagi ette võtta. Omavalitsusel puuduvad lõhkematerjali- või korraseadusest tulenevad õigused mingisuguseid piiranguid kehtestada. Niisiis on võim vastavaid muudatusi teha ainult riigi käes.

"Uuringi väikeste sammudega võimalusi, kas seal [seaduse muutmise eelnõus – toim] oleks veel võimalik midagi muuta. Minu eesmärk oleks, et ilutulestike müük toimuks 27. detsembrist 31. detsembrini," rääkis Kreis.

Piirangute karmistamine ei pruugi tuua oodatud kasu

Praegu on lõhkematerjaliseadus valitsusel muutmisel. Samas tasub märkida, et seni plaanitud muudatused on tehnilised ja puudutavad ainult kahte paragrahvi. Eesmärk on viia siseriiklik õigus kooskõlla Euroopa liidu direktiiviga, mis teeb toimetamise mugavamaks küll ettevõtjatele, aga millel on ainult kaudne sotsiaalne mõju, sest täiendavaid piiranguid see pürotehnika müügile ja kasutamisele kaasa ei too.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Ago Pelisaar rääkis ERR-ile, et üldiselt on pürotehniliste toodete väärkasutusega seonduvad probleemid seni jäänud taluvuse piiresse ja ei ole seega tinginud ettevalmistamisel olevas eelnõus piirangute olulist muutmist.

"Samas ei tähenda hetkel eelnõus olevad piirangud veel seda, et eelnõu taolisel kujul ka kehtima hakkaks. Pürotehniliste toodete müügi- ja kasutuspiirangute puhul on kaalumise kohti endiselt küllaldaselt ja neid võimalikke piiranguid hetkel ka kaalutakse," lisas Pelisaar.

Euroopas on kehtestanud pürotehnika müügile ja kasutamisele selged ajalised piirangud riigid, nagu Suurbritannia, Norra, Soome, Saksamaa, Holland ja Island, kus ilutulestikke saab osta ning kasutada ainult pühadeperioodi kindlaksmääratud päevadel. Näiteks Soomes saab ilutulestikke (va säraküünlad jms) osta ajavahemikul 27.–31. detsember ja kasutada ainult vana-aasta õhtul alates kella 18-st kuni kella kaheni öösel.

Pelisaar ei leia, et lisapiirangud tooksid automaatselt mainitud probleemidele lahendused. "Piirangute karmistamine ei too tingimata kaasa väärkasutamise vähenemist, vaid võib soodustada näiteks ebaseadusliku pürotehniliste toodete müüki. Ka eeskujuna mainitud riigid on hädas ebaseadusliku pürotehniliste toodete müügiga."

Eestis varem kehtinud karmimad müügipiirangud [aastatel 2006–2010 kehtis Eestis pürotehnika müügikeeld 1. novembrist 26. detsembrini – toim] ei toonud Pelisaare sõnul kaasa olukorra märgatavat paranemist. Ta märkis, et nendel aastatel täheldasid nad hoopis näiteks pürotehnikaga seotud õnnetuste arvu kasvu.

"Rangemate piirangute ja õnnetuste sagenemise vahelise seose üle võib küll vaid spekuleerida, põhjalikke uuringuid pole tehtud. Aga lisaks kõigele varem mainitule võivad piirangud motiveerida ka ise pürotehnilisi "tooteid" valmistama," selgitas Pelisaar. Ohtlik nähtus ei ole tema hinnangul täielikult kadunud ka praegu.

"Seega on kaalutlusel ka see, kas leppida avaliku korra häirimisega või aktsepteerida tõsisemate vigastustega õnnetuste arvu kasvu," nentis Pelisaar.

Seaduse karmistamise kõrval on vaja tõsta teadlikkust

Omaette küsimus on ka see, et kas täiendavate piirangute kehtestamine tooks korrakaitsesse positiivseid muutusi. Isegi kui korrarikkujatele on ette nähtud karistused, siis praktikas on rikkujate korrale kutsumine või karistamine keeruline – pürotehnilisi tooteid kasutatakse suvalistes kohtades ja reeglina lühikese ajaperioodi jooksul.

"Selleks ajaks, kui politsei kohale jõuab, on paugutajad lahkunud või paugutamine lõppenud, mistõttu on raske kindlaks teha, kes kasutas pürotehnilist toodet, ja hinnata tema tegevuse kestvust, korduvust ning häirivust," seisab Tartu linnavalitsuse selgituses.

Aga kui paugutajad kätte saadakse, siis on need reeglina alaealised, nagu märkis ERR-ile politsei pressiesindaja Maria Gonjak. "See alaealine või noor ei anna endale sageli arugi, et kui ta paugutab ja häirib teisi inimesi, siis on see avaliku korra või seaduse rikkumine," selgitas Gonjak. Ta lisas, et teinekord saavad lapsed kergemat pürotehnikat piltlikult öeldes ka jõulusoki seest, oma vanematelt.

 

Seetõttu nendib nii Tartu linnavalitsus oma vastuses kui ka Kreis ise, et riik peaks probleemide vältimiseks ja vähendamiseks palju enam panustama just ennetus- ning teavitustöösse. Kreis pakub välja, et järgmiseks aastaks võiks plaanida koostööd päästeteenistusega, kes aitaks pürotehnika väärkasutamise teemat ühiskonnas laiemalt teadvustada.

Päästeameti pressiesindaja Mari Rebane ütles, et kuigi nad eraldi paugutamisest ei räägi ega sellekohast kampaaniat ei plaani, rõhutavad nad kindlasti ka tänavu üle tuleohutuse põhimõtted. Et küünlaid ei jäetaks järelevalveta, praadi ahju ei unustataks, elektriküünalde kogusega juhtmeid üle ei koormataks ning ilutulestikuga vastutustundlikult ümber käidaks.

"Seega räägime ilutulestikust küll, aga pisut teise nurga alt. Aga kindlasti toetame igasugust sõnumit, mis kutsub inimesi üles turvalisele ja teisi mitte segavale käitumisele, muu hulgas ka ilutulestikuga pidusündmusi tähistades," lisas Rebane.

Pürotehnika juhuslik ja vastutustundetu kasutamine ei ole seotud ainult paugutaja enda terviseriskidega, vaid häirib ka ümberkaudseid. Eriti neid, kelle peale esimesena ei mõtlegi – pahaaimamatult puudeladvikutes sabistavaid linde ja peremehega jalutuskäiku nautivaid koeri. See on sõnum, millega Facebooki-kampaania Pauku ei tee loodab inimesteni jõuda.

Ligi kolm nädalat pärast algatuse sündi on Kreis igatahes lootusrikas. "Tagasisidest innustatuna usun, et kultuur on muutumas," märkis ta.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: