Maigre: selle aasta üks märksõna välispoliitikas on olnud Türgi
Käesoleva aasta välispoliitika sündmused on olnud suures osas Türgiga seotud, ütles presidendi julgeolekunõunik Merle Maigre.
Maigre ütles "Vabariigi kodanikes", et Türgis on sel aastal toimunud hulk välispoliitika seisukohast tähtsaid sündmusi, mis on kaasa toonud erinevaid vastukajasid.
"Kui rääkida 2016. aastast, siis Türgi on kindlasti üks märksõna selle aasta välispoliitiliste sündmustega. Veebruaris tulistas Türgi alla Vene sõjalennuki ja nende kahe riigi vastasseis oli väga terav. /.../ Selles suhtes on tõesti huvitav, kuidas sündmus aasta alguses kaht riiki vastandas ja nüüd on see kurb sündmus neid pigem kokku toonud," rääkis Maigre sõjalennuki allatulistamisest ja Venemaa suursaadiku tapmisest esmaspäeval.
Tema sõnul on suur vahe peamiselt Türgi valitsuse reaktsioonil, aga ka Venemaa valitsuse reaktsioonil. "Minu jaoks oli tähelepanuväärne, et Vene valitsus võttis väga isiklikult seda, et Türgi lennuki allatulistamise eest ei vabandanud ja käitus Venemaa hinnangul provotseerivalt. Need pinged olid justkui isiklikud solvumised kahe riigi vahel, mis pingestasid suhteid mitu kuud. Praegu on valitsuste vahelised suhted soojad," selgitas Maigre.
Ta tõi esile käesolevast aastast ka Türgi ja Euroopa Liidu sõlmitud rändelepet, mis piirab põgenike sissetulekut Euroopasse. Samuti ei saa tema sõnul mööda vaadata suvel toimunud riigipöördekatsest.
"Ma ei taha öelda, et 2016. aasta oli ainult Türgi, aga see on väga palju Türgiga seotud," tõdes ta.
Hanso: erinevad sündmused on ka Türgit ebastabiilsusesse tõmbamas
Türgis elav rahvusvaheliste suhete ekspert ja vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso rääkis saates, et kriisid Lähis-Idas mõjutavad ka Türgit.
"Türgi on isegi alates 2011. aastast, mil araabia kevad lahvatas, suutnud püsida suhteliselt ühtsel rindel ja olnud võrdlemisi konsolideeritud. Aga aega on üpris palju mööda läinud ja väga palju asju on sel perioodil muutunud. Nii et kahjuks juhtumid nagu pommiplahvatused, aktiveerunud kurdirühmitused on ka Türgit imemas sellesse ebastabiilsusesse ja oma n-ö väljundite tugevdamiseks me näeme kasvavat autoritaarsust ning partnerite otsimist nende riikide hulgast, kes mõistavad autoritaarset keelt paremini," selgitas ta.
Hanso sõnul on nii Venemaa kui ka Türgi puhul teineteise järele kasvav vajadus. Seda mitte ainult majanduslikus, vaid ka strateegilises mõttes.
"Türgit ja Venemaad ühendab Süüria konfliktis see, et Türgi pole huvitatud Süüria lagunemisest mitmeks tükiks. Kuna praegu on väga selgelt tekkimas Türgi lõunapiirile ühendatud kurdide ala, mis on olnud Türgi jaoks valus küsimus juba vähemalt 1980. aastatest, siis Türgi võitleb praegu, otsides endale geopoliitilist partnerit, kelleks on Venemaa, sest lääneliitlased ei ole Süüria küsimuses olnud eriti aktiivsed," rääkis Hanso.
"Türgi teostab n-ö suurte geopoliitiliste jõudude vahel oma huve ja teeb seda võrdlemisi edukalt, sest riik on ajaloos ennegi suurjõude üksteise vastu mänginud ja väga osavalt ära kasutanud seda, et Venemaa ja lääneriikide vahel on endiselt mittemõistmine, hirm ja usaldamatus. See on võrdlemisi ratsionaalne käitumine, kui Türgi seestpoolt vaadata," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael