Idufirmad lobistasid välismaalastele välja soodustingimustel viisad ({{commentsTotal}})

{{1482388630000 | amCalendar}}

Iduettevõtete esindusorganiastsioonid on saanud riigi nii kaugele, et välismaalased, kes soovivad tulla meeskonnaga Eestisse iduettevõtet arendama, saavad lihtustatud korras viisa, juhul kui ekspertkomisjon ettevõttel idufirma tunnused tuvastab. Selleks moodustatakse siseministeeriumi juurde ärikiirendite ja ettevõtlusinkubaatorite esindajatest ekspertkomisjon, kelle otsusega start-up viisa taotlusi rahuldama hakatakse.

Siseministeerium on saatnud kooskõlastusringile ministri määruse eelnõu, millega esmakordselt defineeritakse iduettevõtte mõiste ja luuakse iduettevõtete esindusorganisatsiooni esindajatest koosnev ekspertkomisjon, mis hakkab hindama, kas firma on idufirma, et võimaldada välismaalastele lihtsam ligipääs Eesti ärikiirenditele. Ülejäänud välismaalastele, keda nö tavalised Eesti ettevõtted tahavad kohalike töökäte puudusel Eestisse tuua, need tingimused aga ei kehti.

Lühi- või pikaajaline start-up viisa koos elamisloaga, mille andmise üle ekspertkomisjon otsustab, annab välismaa kodanikele võimaluse lihtsustatud tingimustel Eestisse elama ja tööle asuda, st nad ei pea kõiki tüüptingimusi täitma, mida muidu välismaalastele esitatakse.

Välismaalaste seaduse alusel tehtava erisusega peab iduettevõtte ärimudel olema suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatiline ja korratav ning äriühing peab aitama oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule.

"Järgmisest aastast jõustuvate välismaalaste seaduse muudatuste eesmärk on võimaldada Eesti majandusarengu huvides perspektiivsetel idufirmadel Eestisse tulla ja paindlikumalt kvalifitseeritud välistööjõudu tööle võtta. Kehtivas välismaalaste seaduses ei ole iduettevõtetele erisusi ette nähtud ning tulenevalt iduettevõtete eripärast on alustaval iduettevõttel keeruline täita seaduses ette nähtud tingimusi – näiteks peab äriühingul olema 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, ning välisspetsialistide värbamisel tuleb maksta töötasu vähemalt välismaalaste seaduses sätestatud palgakriteeriumi ulatuses," põhjendab siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Killu Vants kergemate tingimuste kehtestamist.

Uus kord võimaldab taotleda soodsamatel tingimustel viisat ja elamisluba nii iduettevõtjatele kui ka nende pereliikmetele ette soodsamad tingimused viisa ja elamisloa taotlemiseks.

Eesti äriinglite assotsiatsiooni EstBAN tegevjuht Heidi Kakko kinnitab, et soov välismaalastest iduettevõtete töötajatele lihtsustatud korras viisasid väljastada tuli nende poolt ja ütleb, et hindamiskomisjon on vajalik selleks, et Eestisse ei pääseks elama lihtsalt õnneotsijad, vaid tegemist oleks ikkagi idufirmaga, mida nad siia arendama tulevad.

"See on tööriist, mida me saame kasutada, et komisjon saaks laiapõhjalise ja põhjaliku ülevaate, mis selle meeskonna kompetents ja ärimudel on ja kas ta vastab nendele ootustele, mis idufirmadele üldiselt on, aga ka vastavust määruse tingimustele ehk et ettevõte oleks kiirekasvuline, unikaalne, konkurentsieelisega – need kriteeriumid on kõik arvesse võetud," selgitab Kakko.

Paindlikumaid tingimusi vajaksid ka teised tööandjad

Samas ootavad ka teised tööandjad võimalust vajalike oskustega välistööjõu sissetoomiseks. Start-up viisa neid ei aita, ehkki möödunud nädalal vastu võetud välismaalaste seadus leevendab siiski varasemaid jäiku tingimusi.

"Eelmisel nädalal vastu võetud välismaalaste seaduse muudatusega lihtsustati oluliselt näiteks kolmandatest riikidest pärit hooajatööliste palkamist, sisserände piirarvu alt arvati välja IKT sektori töötajad. Samuti alandati välistöötajate palganõuet - kui enne tuli maksta vähemalt 1,24 kordset Eesti keskmist palka, siis edaspidi on palganõue Eesti keskmine palk," kommenteerib tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar, tervitades idufirmadele leevendatud nõudeid, ent leiab, et teemaga peaks veel jõudsalt edasi minema.

"Sisserände piirarv sai tänavu täis ja sama juhtub ilmselt ka järgmisel aastal - kvooti tuleb oluliselt suurendada ja selle võiks püsielanike arvu asemel siduda hoopis tööealise elanikkonna arvuga - kui tööealisi jääb vähemaks, siis sisserände piirarvu vastavalt suurendataks, et kompenseerida demograafilistest protsessidest tulenevat töökäte vähenemist," pakub Tamsar välja. "Edasi tuleb minna ka palganõude alandamisega, sest praegune leevendus ei aita miteid sektoreid, kus oskustöötajaid vajaka, aga palgad sektorile omaselt madalamad - seetõttu peaks meie hinnangul olema palganõue seotud valdkonna keskmise töötasuga. See aitaks tööstust, teenindussektorit, ehitust - ka siin on oskustega töötajatest puudus," rõhutab Tamsar.

Kaubandus-tööstuskoja tegevjuht Mait Palts leiab, et nõrk koht on vahetegemine, milline on iduettevõte, milline mitte.

"Kahtlemata saab see komisjoni jaoks olema üsna keeruline ülesanne, sest ka siiamaani on ju ikka aeg-ajalt vaieldud selle üle, milline ettevõte nüüd on start-up ettevõte ja milline traditsiooniline. Iseenesest sellise elamisloa alamliik on ju ühest küljest positiivne - loomulikult me tahame Eestisse võimalikult palju ambitsioonikaid uusi ettevõtteid," leiab kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts.

Samas ei mõista Palts, miks peaks üldse vahet tegema, millise ettevõtlusliigiga välismaalane Eestis tegelda tahab.

"Tegelikkuses tekib üldse küsimus, et miks me räägime sellistest eranditest, kui võiks olla üldine põhimõte, et iga ettevõte, kes soovib enda tegevusega Eesti majandusele kaasa aidata, kes soovib tulla Eesti ettevõtlust arendama, võiks olla siia kahe käega oodatud," ütleb Palts. "Seega ühest küljest tekitab see positiivseid tundeid, et sellega on edasi liigutud, sest sellest start-up viisast on räägitud paar aastat vähemalt juba, aga teisest küljest teeb see natukene ikkagi nukraks, et me püüame asju lahendada läbi erandite, kui et me võiksime lähtuda üldisest põhimõttest, et iga ettevõtlik inimene on Eestisse alati oodatud."

Ekspertkomisjoni liikmed on Startup Estonia, Startup Leaders Club, EstBAN, Garage48, BuildIT, Technopol Startup Inkubaator ja Startup Wise Guys. Komisjon teeb oma tööd digitaalses keskkonnas, füüsiliselt kokku tulemata. Komisjoni liikmetel on aega menetleda taotlust ja anda oma hinnang, kas tegemist on idufirmaga, kümne päeva jooksul. Otsuse langetamiseks peab vähemalt neli komisjoniliiget olema samal seisukohal. Taotlejat teavitatakse otsusest automaatselt.

Määrus peaks jõustuma uue aasta alguses.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: