Kirikute toetuseks on planeeritud ligi miljon eurot, kuid vajadus on kordades suurem ({{commentsTotal}})

{{1482684178000 | amCalendar}}

Selleks, et Eesti ligi 500 sakraalehitist ka tulevikus tuult ja vett peaksid, on järgmise aasta riigieelarvesse planeeritud toetusteks ligi miljon eurot. Reaalne vajadus on aga kordades suurem.

Eestimaa umbes 450 sakraalhoonest 340 on riikliku kaitse all. Selleks, et sajandeid seisnud hooned jääksid püsti ka pärast meid, on ellu kutsutud pühakodade säilitamise ja arengu riiklik programm, mille kaudu on kirikutesse investeeritud üle 10 miljoni euro, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõige hullem, mis saab hoonega juhtuda, on hooldamatus ehk kui ei ole mõnda aega remonti tehtud, siis tekib remondivõlg, väga suur investeerimisvajadus ja tavaliselt kirikuorganisatsioonidel väga suurt kassat ei ole, kust suuri projekte ellu viia," rääkis muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

"Me oleme teinud arvutusi, kui palju üks riigi poolt pandud euro toob kaasa omaniku või valdaja poolt tehtud investeeringuid, siis see teeb 22 senti," lisas ta.

Väiksematel kogudustel on ka nende sentide kokkusaamine vaevaline. Tublimad korraldavad kultuuriüritusi, osalevad kogukonna töös ja turismiprogrammides, koguvad annetusi ja isegi müüvad metsa.

"Kui küla on tühi, siis me võime mõelda, et sinna võiks rajada - Lääne-Euroopas on tsirkusekoolidest kuni rulaparkideni -, aga kui kohapeal ei ole inimesi külas, siis ei käi nad ka jumalateenistusel ega kasuta ka seda rulaparki. See mure on Lääne-Euroopas viimased aastakümned ja mul on meeles, et Hollandis sulgeb kaks kirikut nädalas oma uksed," rääkis kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits.

Hea näide koostööst on Tartu Pauluse kiriku renoveerimine, mis läks maksma 13 miljonit eurot. Lisaks pühakojale on kirik nüüd ka üks Tartu parema akustikaga kontserdisaale. Projekt pälvis arhitektuuri aastapreemia.

2017. aastaks tuli pühakodade programmile 143 taotlust 84 pühakojalt kokku ligi kolme ja poole miljoni euro eest. Taotluste rahuldamiseks on programmis 660 tuhat eurot ehk igale eurole on viis konkurenti. Lisaks annavad kirikute remondiks üle 200 tuhande euro ka riigikogulased oma nn katuserahadest.

"Me oleme väga rahul, kui riigikogu liikmed mõtlevad, kuidas kutluuriväärtusi hoida. Aga kuidas seda paremini koordineerida, selleks peaks poliitikud ja kirikutegelased omavahel suhtlema. Võib juhtuda, et töö on juba tehtud ja siis tuleb see rahasumma, aga mõnes kohas on mure pakilisem," rääkis Sits.

Anna kirik vajab uut põrandat 

Anna kirikusse tänavu jõulukuuske ei toodud ja ka jõulujumalateenistusi seal ei peeta, sest kirik vajab hädasti põrandavahetust.

Anna koguduse õpetaja Lea Heinaste ütles, et kuna kogudusel on vaid 50 liiget, hakati põrandavahetuse omaosaluse katteks annetusi koguma kohalikelt inimestelt. Ülejäänu lubas katta muinsuskaitseamet pühakodade programmist.

Kivipõranda projekt valmis kaks aastat tagasi, ent lubatud abi muinsuskaitselt ei saadudki.

"Me oleme küsinud raha nii Euroopa fondidest, asutustelt, korjanud inimestelt, et saada omaosalust. Nüüd selgub, et kogudus peaks suutma terve selle kiriku ära renoveerida. See on muidugi täiesti utoopiline tänapäevases olukorras, kus inimesi jääb maal ja ka koguduses järjest vähemaks. Aga muidugi ma tänan kõiki toetajaid, sest see on nii suur rõõm ja näitab, et kirik läheb rahvale korda," rääkis Heinaste.

200 annetaja abil saadi kokku 32 000 eurot, kuid puudu on veel 17 000 eurot. Sellest hoolimata otsustati remondiga siiski juba algust teha.

"Annetuste kogumise kampaania Anna kiriku põranda uuendamiseks ei lõppe enne, kui kirikul on uus põrand. Ootame väga kõiki annetusi, olenemata sellest, mis suuruses, mis summas. Kõik annetused on oodatud," ütles Anna kirikule remondiraha kogumise eestvedaja Margo Hussar.

Anna kirikule saab annetusi teha arvele a/a EE631010220056672016.

Saatse kiriku kellatorn taastati tänu koostööle

1801. aastal valminud Saatse kivikirik on Eesti vanim maa õigeusukirik. Asudes otse Vene piiri ääres, tõmbas kontrolljoon sealse koguduse pooleks, jättes suurema osa kogudusest Venemaa poole peale.

"Kogudus on väike, paar korda kuus on teenistused, kuni paarkümmend inimest tavateenistustel. Aga meie rahvas pole vaid kohapeal, vaid käib Tartust, Tallinnast ja ka välismaalt, nii et suurtel pühadel, Päätnitsa päeval on näha siin sadu ja isegi tuhandeid inimesi," rääkis Saatse Püha Paraskeva koguduse ülempreester Andreas Põld.

Vaatamata koguduse väiksusele on proovitud kirik enam-vähem korras hoida, olgugi, et ajahammas kipub seda üha enam närima.

Lekkivast katusest hullemas seisus oli aga kiriku kellatorn, mis oli kokkuvarisemise äärel. Selle rist oli juba aastaid varem kukkunud läbi lae ning purustanud ka osa põrandast. Läinud aastal pani aga kirik ühes koguduse, riigi ja heategijatega seljad kokku ning taastas kiriku kellatorni. Koguduse eestvedamisel kullati ka kellatorni uus rist.

"Meie inimesed on alati tegelikult valmis aitama, kui neil on võimalus aidata. Hästi palju oli kindlasti toetajaid selle projekti ja üleskutsega, kui kiriku katust ja seda risti hakati korda tegema," ütles koguduse liige Tea Korela.

Põld rõhutas, et maakirikute korrashoidmise võtmesõna on koostöö.

"See tähendab seda, et sa pead koostööd tegema, sa ei tohi end uhkeks pidada, teistest paremaks pidada, vaid see ongi alandlik koostöö kogukonna, valla, kohalike ettevõtjatega. Siis annab ka riik," ütles Põld.

Järgmisena vahetatakse välja kiriku katus ning ootejärjekorras on ka uste ja akende restuareerimine.

Toimetaja: Merili Nael



Margus Tsahkna ja Toomas Sildam.
PIKK INTERVJUU

Tsahkna: ei soovi selle valitsuse langemist ega teiste valitsuste tegemistPIKK INTERVJUU

Mullu IRL-i esimehe ja kaitseministri koha jätnud, IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna on osaline sõpruskonnas, kes pool aastat käib koos ning arutab Eesti elu üle. Kas sellest võiks sündida uus erakond? Parlamendis on tunda vanade olijate ärevust. Ajakirjanik Toomas Sildam külastas riigikogu fraktsioonidevälist saadikut Margus Tsahknat tema Toompea kabinetis.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: