FSB nimetas lennuõnnetuse neli uurimisversiooni, terroriakti nende hulgas pole ({{commentsTotal}})

{{1482751515000 | amCalendar}}

Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) loetleb pühapäeval Musta mere kohal 92 hukkunuga lennuõnnetuse võimalike põhjustena võõrkeha sattumise mootorisse, madala kvaliteediga kütuse, piloodi eksimuse ja lennuki tehnilise rikke.

FSB kinnitusel puuduvad andmed, mille kohaselt võis traagilise õnnetuse põhjustada terroriakt, vahendas Interfax.

Praeguseks on ekspertide käsutuses ka lennuõnnetuse juhuslikult jäädvustanud videoregistraator, samuti on leitud lennukiõnnetust näinud inimesed.

Venemaa kaitseministeeriumile kuulunud 1983. aastal valminud Tu-154 kukkus pühapäeva hommikul pärast õhkutõusmist Sotši lennuväljalt Musta merre. Lennuki pardal oli 84 reisijat ja kaheksa meeskonnaliiget, kes hukkusid.

ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev rääkis "Aktuaalses kaameras", et ilmselt selle lennukiga lendas ta koos endise kolleegi Krister Parise ja paljude vene ajakirjanikega 2010. aastal Hiinasse pressireisile.

"Pärast pardaleminekut, kui kõik reisijad olid juba kohal, selgus, et lennukil on mingi tehniline viga. Siis tulid kaks remondimeest kruvikeerajatega ja hakkasid midagi parandama - otse lennuki salongis. Tööd võtsid aega umbes nelikümmend minutit, ja siis piloot kuulutas, et kõik on korras," meenutas Aleksejev.

"Ei tea, kas tegemist oli konkreetselt selle lennukiga, mis eile kukkus Musta merre, aga see lugu annab aimu selle lennusalga lennukite tehnilisest seisundist," lisas ta.

Terroriakti versioon ei ole hetkel põhiline, aga pole ka välistatud. Sõjaekspert, erukolonel Viktor Litovkin spekuleeris, et võib-olla oli tegu ebakvaliteetse lennukikütusega, võib-olla tegi piloot vea või olid tehnilised probleemid.

"Lennuk oli ikka vana, 33 aastat. Vaatamata sellele, et teda mitu korda remonditi, tekitab lennumasina seisund küsimusi. Ma mitu korda lendasin selliste katseministeeriumi lennukitega - nad näevad välja mitte väga värsked," rääkis erukolonel.

Toimetaja: Marek Kuul



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: