Enamik migrante läks tagasi Lääne-Balkani riikidesse, vahendas BBC päevalehte Süddeutsche Zeitung (SZ).

Kõige suurem rühm Saksamaalt lahkujaid ehk 15 000 olid albaanlased. Nii Serbiast, Iraagist kui ka Kosovost pärit inimesi lahkus Saksamaalt tänavu umbes 5000.

Eelmisel aastal saabus Saksamaale 890 000 varjupaigataotlejat, mis on rekordiliselt suur sisseränne.

Käesoleval aastal saatis Saksamaa riigist välja 25 000 migranti. Inimestel, kes saabuvad Lääne-Balkani riikidest, ei ole üldiselt õigust Saksamaale jääda.

BAMF-i andmetest selgub ka, et üha suurem hulk varjupaigataotlejaid läheb vabatahtlikult tagasi Iraaki, Iraani ja Afganistani.

Neid, kes läksid tänavu vabatahtlikult tagasi Afganistani, oli kokku üle 3200 ehk umbes kümme korda rohkem kui aasta varem. Tänavu detsembris saadeti riigist välja 34 afgaani, kelle varjupaigataotlused said eitava vastuse.

Saksa valitsus on lubanud suurendada migrantide väljasaatmisi, kuna üha enam on kriitika alla sattunud kantsler Angela Merkeli liberaalne immigratsioonipoliitika.

Rahvusvaheline seadus keelab aga migrante tagasi saata piirkondadesse, kus neid ohustab sõda või tagakiusamine. Iga varjupaigataotlust tuleb eraldi hinnata, et vältida teatud inimrühmade diskrimineerimist.

Euroopa Liidul ei ole veel kokkulepet n-ö turvaliste päritoluriikide kohta ning liikmesriigid teevad oma otsused migrantide kohta ise.