Audit: maanteeamet peab toetusrahad EL-ile tagasi maksma ({{commentsTotal}})

{{1483105923000 | amCalendar}}

Rahandusministeeriumi hinnangul peab maanteeamet Euroopa Liidule tagasi maksma enam kui miljon eurot, kuna amet valis Tartu läänepoolse ümbersõidu esimesel ehitusalal vale hankeliigi. Sama hinnang ähvardab ka Keila-Paldiski teelõigu hanget.

Rahandusministeeriumi auditi hinnangul peab maanteeamet tagasi maksma enam kui miljon eurot Euroopa Liidu raha. Nimelt pidanuks amet korraldama Tartu läänepoolse ümbersõidu esimese ehitusala tarbeks rahvusvahelise hanke, korraldati aga riigisisene. Peagi valmiv teine audit võib tagasinõutava summa kahekordistada, sest sama viga on tõenäoliselt tehtud ka teisel objektil.

Tartu läänepoolse ümbersõidu esimene ehitusala on sisuliselt kahekilomeetrine teelõik Tartu linna ja Tähtvere valla piiril. Ilmatsalu ringist Raja tänavani kulgeva lõigu korrastamiseks kulus maanteeametil üle nelja miljoni euro, millest suurem osa tuli EL-i vahenditest.

See on aga vaid väike osa suurest Tartu läänepoolse ümbersõidu projektist. Nii korraldatigi umbes samal ajal ehk 2014. aasta kevadel koos esimese ala ehitamise hankega ka viienda ehitusala hange. See puudutas samuti umbes kahekilomeetrist teelõiku Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel. Nende kahe hanke kogumaksumus on ligi 13 miljonit eurot.

Probleemseks teeb olukorra see, et kui ümbersõidu ülejäänud ehitusetappide tarbeks on korraldatud rahvusvahelised hanked, siis esimeseks etapiks siseriiklik hange. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli sõnul tähendab see, et nüüd tuleb maanteeametil osa saadud toetusrahast tagasi maksta.

"Tartu läänepoolset ümbersõitu peaks käsitlema sisuliselt ühe ehitusobjektina. Kui seal korraga töid teha, aga natuke erinevates lõikudes, siis peaks need välja kuulutama rahvusvaheliselt. Nende hangete puhul, mis peaks olema rahvusvahelised, aga seda mitte ei ole, on Euroopa Komisjon näinud ette, et tuleks teha 25-protsendiline korrektsioon," kommenteeris Siruli ERR-i raadiouudistele, pidades silmas tagasimakset veerandi toetussumma ulatuses.

Ehkki rahvusvahelise hanke peab korraldama juhul, kui kulutatakse üle 5,2 miljoni euro, on läänepoolse ümbersõidu kogumaksumus oluliselt suurem, mistõttu ei piisa siseriiklikust hankest ka sel juhul, kui ühe objekti hind jääb piirmäärast allapoole. Nõnda tulebki maanteeametil miljon eurot tagasi maksta.

Korduv viga

Kaur Siruli sõnul on lähipäevil valmimas teinegi audit, mis näitab, et maanteeamet on sama vea teinud ka Keila-Paldiski teelõigul.

"Seal on sisuliselt tegemist ühe teejupiga, mis on jagatud neljaks hankeks ühel ja samal aastal. Kaks nendest on rahvusvahelised, kaks /---/ siseriiklikud. Ja ka sellest auditist on tulemas samas suurusjärgus mitteabikõlblike kulude soovitus," ütles Siruli.

Sisuliselt ootab maanteeametit ligi kahe miljoni euro tagasimaksmine.

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk nii pessimistlik siiski ei ole ja arvab, et audiitorid pole oma hinnangutes täpsed - tema hinnangul Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitust ühe objektina vaadelda ei saa.

"Tartu läänepoolse ümbersõidu koha peal esimene ja viies ehitusala ei asetse kindlasti järjestikku. Seal on vahel umbes neli kilomeetrit maad ja need on kaks täiesti erinevat tööd - üks neist oli vana tee rekonstrueerimine ja liiklusohutuse parandamine," selgitas Sauk. "Viies ehitusala, kus oli tegemist eritasandiliste viaduktide, uue liiklussõlme ja raudtee ümberehitusega, on täiesti eraldi hange. Me tunneme küll, et oleme käitunud õigesti."

Raha tagasimaksmiseks on sisuliselt kaks alternatiivi: kas maanteeamet nõustub raha tagastama vabatahtlikult või alustab tehnilise järelevalve amet (TJA) toetuse tagasinõudmist. Kusjuures hangete korraldamisel pidi maanteamet TJA-lt kui toetuse rakendusüksuselt luba küsima.

TJA transpordiinvesteeringute osakonna juhataja Taavi Laja nentis, et ministeeriumi auditi valguses erilist kaalutlusruumi ei ole ning kuidagi peab toetuse Euroopa Komisjonile tagasi maksma. Samuti tõdeb Laja, et 2014. aastal oldi maanteeametiga samal seisukohal, et rahvusvahelist hanget tarvis pole.

"Ka meie leidsime, et need etapid ei ole üks tervik, kuna nad on tehniliselt ja funktsionaalselt täiesti erinevad. Ja noh, varasemalt ei ole ka tegelikult meil sellist olukorda tekkinud, et me peame seda niimoodi hindama," möönis Laja.

Toimetaja: Merilin Pärli



KRIIS LÄTI PANGANDUSES
Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

UUDISED

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Kalashnikovi automaat Venemaa sõjaväeõppusel, arhiivifoto.

ERR Moskvas: palgasõdurite eelnõu lähiajal vastu ei võeta

Süürias ei sõdi üksnes Vene regulaarväed, vaid ka palgasõdurite üksused, millest kuulsaim on oma juhi järgi nime saanud Wagneri üksus. Viimasel ajal on nad taas kord tähelepanu pälvinud sellega, et väidetavalt sai suur hulk neist surma üle-eelmisel nädalal Süürias aset leidnud USA õhurünnakus.

uudised
uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: