Sellest aastast korraldab kaitsealaseid hankeid kaitseinvesteeringute keskus ({{commentsTotal}})

Esmaspäevast alustab tööd riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK), mis koondab ühtse juhtimise alla kaitseministeeriumi, tema allasutuste ja kaitseväe hanked ning taristuprojektid.

2017. aasta riigikaitseliste hangete maht riigieelarves on 159 miljonit eurot, kokku planeerib asutus tänavu läbi viia 500 hanget ja 100 taristuprojekti.

Kaitseministeerium, kaitsevägi ja ministeeriumi allasutused korraldasid seni hankeid igaüks eraldi, samuti viidi eraldi läbi ehitus- ja arendusprojekte, kuid sellest aastast koondab lisaks ühtsele hangete korraldusele RKIK ühtse juhtimise alla ehitustegevuse ja kinnisvarahalduse.

2010. aastal moodustasid investeeringud ja kaitseotstarbelise erivarustuse hanked 57,3 miljonit eurot ning aastaks 2020 kasvavad need ligi 200 miljonit euroni.

"Kaitseministeerium on üks kolmest suurimast kinnisvara haldajast Riigi Kinnisvara AS-i ja keskkonnaministeeriumi kõrval, uute sõjaliste võimete lisandumine ning koostöö liitlastega vajab ka läbimõeldud taristupoliitikat,“ ütles kaitseinvesteeringute keskuse direktor kolonel Rauno Sirk.

"Nii kasarmute ja teiste riigikaitseliste hoonete ehitus kui ka harjutusalade laiendamine peavad lähtuma otstarbekusest, keskkonnasõbralikkusest ning õiguspärasusest. Ühisasutus võimaldab kõige paremini koondada ehitus- ja õigusalaseid ekspertteadmisi ning viia kaitseotstarbelisi arendustöid ellu keskkonnanõuetega kooskõlas," märkis ta.

RKIK-is alustab tööd üle 120 inimese, enamik neist on kaitseväe toetusväejuhatuse või kaitseministeeriumi taustaga.

Ühendasutuse direktor on kolonel Rauno Sirk, kes on varem olnud õhuväe staabiülem, Eesti sõjalise esindaja asetäitja NATO Euroopa liitlasvägede peakorteris ning Ämari lennubaasi ülem lennubaasi renoveerimise perioodil.

Kaitseinvesteeringute keskusele sarnased ühendasutused, mille ülesandeks on kõigi riigikaitseliste hangete korraldamine või kinnisvara haldus, tegutsevad ka Põhjamaades ja Taanis. Eesti ühendasutus on unikaalne, kuna koondab ühte nii hanked kui ka taristualase tegevuse.

RKIK-i loomise kava ulatub 2010. aastasse, mil toona vastu võetud riigikaitse strateegia nägi ette uue, hangete ja kinnisvara haldamisega tegeleva asutuse loomise. Otsuse koondada valitsemisala hanke- ja taristufunktsioonid ühte kohta langetas kaitseminister 2015. aasta sügisel.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: