Korb: valdadele jääb sundliitmise protsessis suhteliselt vähe sõnaõigust ({{commentsTotal}})

Eestisse jäi 26 omavalitsust, keda ootab ees sundliitmine. Riigihalduseminister Mihhail Korbi (KE) sõnul jääb omavalitsustele sundliitmise protsessis suhteliselt vähe sõnaõigust.

Neid 26 omavalitsust, kelle elanike arv jääb alla haldusreformi seaduses nõutud viie tuhande, kuid kes ei olnud enne tähtaega vabatahtlikult nõus kellegagi liituma, ootab nüüd ees sundliitmine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Edasi näeb protsess ette, et kõigepealt hakkavad lahendusi sundliitmisteks otsima kolm haldusreformi piirkondlikku komisjoni, kuhu kuuluvad maavanemad, ühinemiskonsultandid ning rahandusministeeriumi esindajad.

"Ma arvan, et praegu piirkondlikud komisjonid teevad paari nädala jooksul väga usinasti ja väga suure töö läbi, teevad ministeeriumile ettepanekud, kes kuhu ja mis vormis liita ning edasi ministeerium teeb ettepaneku vabariigi valitsusele. Nüüd jääb valdadele suhteliselt vähe sõnaõigust. Loomulikult, nende arvamusega arvestatakse, arvestatakse ka teiste faktoritega, aga suuremas osas ikkagi teeb kõigepealt komisjon ettepaneku," selgitas Korb.

Endine riigihalduse minister ja haldusreformi praeguse versiooni käivitaja, reformierakondlane Arto Aas ütles, et reformist on täidetud 80 protsenti ja sellega võib rahul olla. Samas jäi tema hinnangul valitsuse sõna esimese etapi lõpu eel nõrgaks.

"On selge, et kui valitsus oleks andnud selgemaid ja konkreetsemaid sõnumeid omavalitsustele, et kriteeriumid jäävad samaks ja et seadusesse mingeid erandeid ei tule, siis oleks ühinejaid olnud veel rohkem. Paraku jätsid nüüd mitmed ikkagi ühinemata ja nendega peab valitsus tegelema edasi," rääkis Aas.

Pärast seda, kui valitsus on sundliidetavatele omavalitsustele teinud ettepaneku liitumiseks, on neil omavahelisteks läbirääkimisteks aega kolm kuud. Kui ikkagi kokkuleppele ei jõuta, on võimalus taotleda ka erandit, kuid kui valitsus seda ei anna, siis liidetakse omavalitsus sunniviisiliselt.

Korb selgitas, et kui mõni omavalitsus sundliidetavat enda juurde ei taha, siis valitsus vaatab valla argumendid üle ja teeb lõpliku otsuse.

Aas tõdes, et väikesed omavalitsused peavad leidma endale partneri, mis on juba suuremad või ühinemisotsused ära teinud. "Tõele au andes, eks kohapeal teatakse küll, kellega ühine tulevik on ja see ei tule väga suure üllatusena," sõnas ta.

Haldusreformieelse seisuga oli Eestis kokku 213 omavalitsusüksust. Pärast haldusreformi ehk ka pärast sundliitmist peaks esialgsete arvutuste kohaselt omavalitsusi alles jääma umbes 75.

Kaardil on halliga märgitud vallad, mis jäävad endise nime alla, sest täitsid miinimumpiiri ilma liitumisetagi. Halliga on märgitud vallad, kes ei ole ühegi liitumislepingu osalised. Kaardile võib tulla veel muutusi, sest siis saab ka ministeeriumile lõplikult selgeks, milliste valdadega tuleb edasi tegeleda sundliitmise korras. Valitsuspoolne ettepanek liitumiseks tehakse ka neile valdadele, kes on küll ühisele lepingule alla kirjutanud, kuid kelle elanikkond jääb alla 5000 piiri.

Liigu hiirega märkidel, et näha tulevaste valdade nimesid ja elanike arvu.

 

 

 

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: