Pakosta rääkis ERRile, et alanud aastal plaanib ta põhjalikumalt käsile võtta lapsevanema õiguse eneseteostuseks, sealhulgas ebatraditsioonilistel aegadel töötavate inimeste laste lasteaiakohad.

"Kuidagi peaksid omavalitsused ka aru saama, et töö tegemise viisid ja meetodid on muutunud kaasaegseteks, ei ole nii, et kogu Eesti rahvas käib esmaspäevast reedeni, üheksast viieni tööl," lausus ta.

2016. aasta tüüpilise pöördumisena tõi ta välja olukorra, kus mõlemad lapsevanemad töötavad seitse päeva nädalas tegutsevas ettevõttes ja neil ei ole last nädalavahetuseks kuskile panna.

"On näiteid, kus tööandja võimaldab emale sellist graafikut, et ta saaks näiteks kaks nädalavahetust lapsega kodus olla, aga isale ei võimalda. Siis jääb selgusetuks, kellega peaks see laps olema need kaks nädalavahetust, mil nii ema kui ka isa tööl on," ütles Pakosta. "Tööandja ei tohi vahet teha isal ja emal töögraafikuid tehes, sest mõlemal on võrdne kohustus last kasvatada".

Ta lisas, et ühtpidi tahab ta tööandjatele südamele panna, et lapsi kasvatavad nii emad kui isad, isegi vanaemad ja vanaisad, kuid ka kohalik omavalitsus peaks õhtuti või nädalavahetusel töötavate inimeste lastele hoiuteenust pakkuma.

"Eelmise aasta kogemuse pealt näeme seda, et koorem ei tohiks lasuda ainult tööandjal, kes peab leidma eri kombinatsioonides sobivaid lahendusi - näiteks ühel tööandjal olid kõigil töötajail perekondlikud kohustused. Ka kohalik omavalitsus peaks pakkuma lastehoidu õhtuti ja nädalavahetustel," rõhutas volinik.

Abi võiks olla seadusemuudatusest

Koolieelse lasteasutuse seadus kohustab pakkuma lasteaiakohta selliselt, et oleks võimalik töö- ja pereelu ühildada. Pakosta sõnul on terve rida kohtuotsuseid, kus leitakse, et omavalitsusel on tõepoolest see kohustus, paraku teeb kohus otsuse ühe konkreetse lapse kohta, üldlahendus aga puudub.

"Üldlahendus tuleks ikka sellest, kui Eesti sarnaselt Põhjamaadele viiks ühe täienduse sisse, et juhul kui kohalik omavalitsus ei ole taganud lapsele lasteaiakohta selleks ajaks, kui vanem töötab, tuleks tal maksta lapsevanemale hüvitist, mis võimaldaks lastehoidu muul moel korraldada. See üks lause on seadusest puudu, sest praegu ei juhtu midagi edasi, kui omavalitsus lasteaiakohta ei võimalda," pakkus võrdõigusvolinik lahendust.

Tema hinnangul muutuks selliste lasteaiakohtade pakkumine siis omavalitsustele ka majanduslikult otstarbekaks, sest see oleks hüvitise maksmisest soodsam.

Varem on seda teemat puudutavate arutelude puhul Pakosta sõnul negatiivse küljena välja toodud, et kui lasteaiad õhtuti töötaksid, kasutaksid mõned vanemad seda hoopis ööklubis käimiseks. Ta märkis aga, et inimesed töötavad paraku väga erinevatel aegadel ning kui tahame käia õhtuti poes või et teatrilaval oleks näitlejad ka õhtuti, et kiirabi töötaks nädalavahetusel ja ajaleht ilmuks esmaspäeva hommikul, siis tuleb arvestada, et kuskil peavad ka lapsed sel ajal olema.

Pakosta sõnul jõuavad temani ainult juhtumid, kus lapsevanemal tõesti enam väljapääsu pole, aga kogu Eestis on selliseid juhtumeid tegelikult palju rohkem.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps jäi kirjalikult ERRi küsimustele vastates üldsõnaliseks ega öelnud, kas voliniku idee seadust muuta, et ebastandardsel ajal töötaval ja selleks ajaks lapsehoiuvõimaluseta jäänud vanemal oleks võimalus omavalitsuselt hüvitist saada, võiks kaalumisele tulla.

Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast öeldi täpsustuspalve peale, et konkreetset vastust neil voliniku idee kohta hetkel pole.