Valitsus kinnitas kolme ühendvalla moodustamise ({{commentsTotal}})

{{1483607898000 | amCalendar}}

Valitsus kinnitas neljapäeval ühendvaldade Haapsalu linn, Tartu vald ja Põltsamaa vald kinnitamise.

Haldusterritoriaalset korraldust muudeti Lääne maakonnas, mille käigus moodustub Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemisel uus haldusüksus nimega Haapsalu linn.

Haapsalus asuvad nii linnavolikogu kui -valitsuse ning teenuskeskuseid erinevatesse paikkondadesse ei moodustata.

Ühinevate haldusüksuste rahvaarv eelmise aasta seisuga on rahvastikuregistri andmetel 13 617. Haapsalu linna moodustumisel on riigieelarvest eraldatav ühinemistoetus 1 635 000 eurot.

Enam kui 13 600 elanikuga omavalitsuse nimeks saab Haapsalu linn mitte vald. See tähendab, et tekib 264 ruutkilomeetrise pindalaga linn, mille sarnast Eestist praegu ei leia. Haapsalu linnapea sõnul otsustati selle nime kasuks, sest Haapsalu elanike arv on suurem ja linnal on laiem tuntus.

"Kui me nüüd võrdleme Ridala valla tuntust ja Haapsalu linna nime tuntust, Haapsalu linn on linn aastast 1279. Ridala vald sai esimest korda omavalitsusüksuseks aastal 1937," selgitas Urmas Sukles "Aktuaalsele kaamerale".

Ridala volikogu esimees Olev Peetris kinnitab, et kolm korda suurema naabriga ühinemise järel ei unustata ära ka ääremaadel elavaid inimesi.

"Mõlemal piirkonnal on oma erisused. Linn on kompaktsem ja suurema rahvaarvuga. Maal on seevastu hajaasustus ja inimesteni jõudmine võtab rohkem aega, aga inimesteni tuleb jõuda, kuidagi teisiti see olla ei saa," kommenteeris Peetris. 

Haldusterritoriaalset korraldust muudeti Tartu maakonnas, mille käigus moodustub kolme omavalitsusüksuse ühinemisel 8159 elanikuga Tartu vald. Tartu vallaga ühinevad Laeva vald ja Piirissaare vald. Vallavolikogu ja -valitsuse asukohaks on Kõrveküla alevik. Teenuskeskused säilitatakse Kõrvekülas, Laeval, Piirissaares ja Tartu linnas.

Tartu valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks 1 329 600 eurot.

Haldusterritoriaalset korraldust muudeti Jõgeva maakonnas, mille käigus moodustub nelja omavalitsusüksuse ühinemisel 10 611 elanikuga Põltsamaa vald. Omavahel ühinevad Põltsamaa linn ja vald ning Pajusi ja Puurmani vallad. Vallavolikogu ja -valitsuse asukohaks on Põltsamaa linn. Piirkondlikud teenuskeskused asuvad Kalanas ja Puurmanis.

Põltsamaa valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatavaks ühinemistoetuseks 2 072 400 eurot.

Hiiumaal asuvate Käina ja Hiiu valla ühinemise kinnitamise lükkas valitsus täna edasi, et kaaluda kohanimenõukogu märkust, mis juhib tähelepanu sellele, et ühinejad soovivad uueks nimeks Hiiumaa valda, kuid seda olukorras, kui kaks ülejäänud Hiiumaa omavalitsust, Emmaste ja Pühalepa, pole ülesaarelise valla loomisega nõus olnud.

Haldusterritoriaalse korralduse muudatused jõustuvad pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: