Kohanimenõukogu soovitab seitsmel ühendvallal uus nimi leida ({{commentsTotal}})

{{1483623828000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Kohanimenõukogu on teinud valitsusele ettepaneku paluda seitsmel moodustataval ühendvallal leida endale sobivam nimi, ütles rahandusministeeriumi esindaja.

"Kohanimenõukogu on suurema osa ühinevate valdade nimesid heaks kiitnud. Paljud vallad on hoolimata läbirääkimiste keerukusest leidnud esialgse, kohanimeseaduse ja -põhimõtetega mitte kooskõlas olnud nime asemele teise, mis on uue haldusüksuse nimena olnud põhjendatum ja uut valda täpsemalt määratlevam," ütles ministeeriumi pressiesindaja Karel Hanni neljapäeval. "Uue nime valik on paljudel juhtudel olnud raskendatud ka seetõttu, et ühinev piirkond on varasematest ajaloolistest üksustest nagu näiteks kihelkonnad suurem ning sobivat ühendavat nime on olnud raske leida," lisas Hanni.

Siiski on rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev kohanimenõukogu soovitanud volikogudes kokku lepitust erinevat nime seitsmele moodustatavale haldusüksusele, märkis Hanni.

Kohanimenõukogu on soovitanud leida uus nimi järgmistele haldusüksustele:

Võhandu vald – Võhandu läbib Eesti pikima jõena mitmeid valdu, tulevase valla territooriumile jääb sellest väike osa. Sobiv nimi oleks kohanimenõukogu hinnangul Võru vald, mis kajastab keskust ja selle loogilist tagamaavõrgustikku.

Lahemaa vald – geograafiliselt ja kultuurilis-ajalooliselt eksitav nimi, vaid üks ühineja kahest asub Lahemaal, suurem osa Lahemaast jääb Kuusalu valla maadele. Sobivad nimed võiksid olla endise Haljala kihelkonna põhjal Haljala, aga ka vallakeskuse järgi.

Põhjaranniku vald – geograafiliselt ebamäärane kunstlik nimi, võib olla eksitav kohanimeseaduse mõistes. Sobiv oleks täpsem sünonüüm Ontika vald või vallanime järgi Toila vald.

Lääneranna vald – kohanimenõukogu hinnangul sobivaim nimi Lihula vald ajaloolise nime järgi, Lääneranna kui geograafiliselt määramatu uudisnimi võib kaalumisele tulla teisena.

Kehtnakandi vald – võõrastav hübriidnimi, ei allu ühelegi reeglile ning tegu ei ole ka liitnimega. Sobiv nimi oleks Kehtna vald või ka valdade poolt arutatud Hiiekõnnu vald.

Mulgi vald – geograafiliselt ja kultuurilis-ajalooliselt eksitav nimi, hõlmab kolmandiku ajalooliselt Mulgimaast, vajab täiendi lisamist - näiteks Lääne-Mulgi vald, Abja-Mulgi vald või kihelkonnanimedest lähtuvalt Halliste-Karksi.

Võnnu/Kastre vald – kohanimenõukogu soovitab Võnnu valda Eesti ühe vanima ja rahvarohkeima kihelkonna järgi, mille piiridesse uus vald jääb. Kastre vald kui väheolulisem nimi võib olla kaalumisel teise variandina.

Rõuge/Haanja(maa) vald – Esimene soovitus on vana kihelkonnanimi Rõuge, kaaluda võib Haanja nime, millega küll seoseid vähem. Haanjamaa on kitsam mõiste, mistõttu ei sobi ühinejate nimeks.

Kohanimenõukogu on nõuandev organ kohanimekorralduse probleemide läbitöötamiseks ning vastava tegevuse suunamiseks.

Omavalitsuste nime osas teeb lõpliku otsuse valitsus. Valitsus võtab arvesse ja teeb nimeotsuse lähtudes ühinejate ning kohanimenõukogu põhjendustest.

Kui valitsus nõustub kohanimenõukogu seisukohaga, et mingi omavalitsuse nimi pole sobiv, siis saab eelnõu vastuvõtmise valitsuse istungil edasi lükata. Seejärel saadab rahandusministeerium valitsuse suunised omavalitsustele uuesti arutamiseks. Vastavalt haldusreformi seaduses sätestatud tähtaegadele teeb valitsus otsuse 1. veebruariks. Samas võib valitsus nime-ettepanekuid teha ka sel perioodil, mil teeb 5000 elaniku kriteeriumi mittetäitvatele omavalitsustele ettepaneku ühinemiseks. Sellistel juhtudel on nime kinnitamiseks aega vähemalt 15. maini, mil omavalitsused saavad esitada nii ühinemise kui nime osas oma viimase arvamuse.

Valitsus ei kinnitanud neljapäeval oma istungil Hiiu valla ja Käina valla ühinemist ning võttis otsustamiseks lisaaega, kuna kaks ühinevat valda soovisid uueks nimeks Hiiumaa vald, ehkki kohanimenõukogu on juhtinud tähelepanu, et Hiiumaa vald on sobiv nimi terve saare valdade ühinemisel. Ühendvallaga ei ole aga siiani soovinud liituda Emmaste vald ja Pühalepa vald.

Haldusreform muudab ligi miljonit aadressi

Omniva kaubamärki kasutava riikliku logistikafirma Eesti Post andmetel toob haldusreform kaasa kuni miljoni aadressi muutmise ja omavalitsuste ühinedes hakkab postiindeks kandma senisest olulisemat rolli.

"Praegu on haldusreformi teemas veel mitmeid küsimusi õhus, kuid selge on nii palju, et maa-ameti hinnangul võib tulla kuni miljoni aadressi muutmine ja see tähendab oluliselt suuremat koormust ka infosüsteemidele," ütles Omniva pressiesindaja Mattias Kaiv neljapäeval. Ta lisas, et kindlasti suureneb sel perioodil märgatavalt ka käsitsi muudetavate ja parandamist vajavate aadresside hulk.

Kaiv kinnitas, et olenemata sellest, kui suurt segadust muudatused esialgu võivad tekitada, siis korrektselt adresseeritud pakid ja kirjad viib Omniva ikka saajateni kohale. "Kuna mitmed vallad liituvad ning tekib päris mitmeid juhtumeid, kus samas vallas on kaks samanimelist küla ning talu, siis seda olulisemat rolli hakkab kandma postiindeks ehk sihtnumber," sõnas Kaiv.

Omniva pressiesindaja sõnul võivad mõnel juhul muutuda ka aadresside postiindeksid. "Oluline on, et koostöös siseministeeriumi ning kohalike omavalitsustega saaksime uute omavalitsuste aadresside ja postiindeksite süsteemid korrastatud," sõnas Kaiv.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: