Kiseli sõnul peitub seniste naftariikide tuleviku võti oma majanduse muutmises
Maailma energeetikanõukogu Euroopa regiooni juhi Einari Kiseli sõnul peitub seniste naftariikide tuleviku võti selles, kes suudab oma majandust muutma hakata.
Naftaturg on viimased kaks aastat olnud hädas ületootmisest põhjustatud hinnalangusega. Kui 2014. aasta suvel maksis naftabarrel 112 dollarit, siis järgneva kahe aasta jooksul kukkus hind isegi alla 30 dollari piiri, vahendas "Välisilm".
Läinud novembri viimasel päeval suutis naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC kauaoodatud kärpekavas viimaks kokku leppida, lootes sel moel hindu turgutada.
"Ega see väga suurt mõju turgudele siiani siiski tegelikult andnud ei ole. Märgilise tähendusega on see kindlasti, sest esimest korda sisuliselt suudeti ka väljaspool OPEC-it olevate riikidega teha mingisugunegi kokkulepe. Samas need kärped, mis kokku lepiti, turgu väga palju ei mõjutanud ehk ka lahkhelid osapoolte vahel on siiski veel väga suured selleks, et turule väga suurt mõju avaldada," kommenteeris maailma energeetikanõukogu Euroopa regiooni juht Einari Kisel.
OPEC-i liikmed lubasid vähendada naftatootmist 1,2 miljoni barreli võrra päevas. OPEC-i välised riigid tõmbavad tootmist kokku 600 000 barreli jagu päevas ning sellest pool tuleb Venemaa arvelt.
Nafta hind reageeris leppele 15-protsendilise tõusuga ning ületas 50 dollari piiri.
"Sellist hindade kõikumist, nagu oleme viimase kahe aasta jooksul näinud, me enam ei näe. Just sellepärast, et nafta bilanss - nõudluse ja pakkumise tasakaal - on jõudmas nulli lähedale. Seda muidugi juhul, kui ei tule mingit suurt pakkumisšokki, et mõnes riigis näiteks sõda tekib, mis katkestab nafta ahelat, mis võib hinnad kõrgele lükata. Aga põhistsenaariumis nii suurt kõikumist ei võiks olla," rääkis SEB panga finantsturgude analüütik Kristofer Vähi.
Lühiajaliselt võib Vähi hinnangul nafta hind nüüd tõusta kuni 70 dollarini barreli eest, kuid pikema perioodi vaates jääb alla 60 dollari.
"Ma arvan, et see, et hind läheb 60 või isegi 70 dollarini mingil hetkel, ei ole üldse välistatud. Nafta on väga volatiilne tooraine ja väga suurte kõikumistega. Küsimus on võib-olla ka paljuski selles, kui kauaks ta sinna jääb. Kui me räägime kvartali keskmistest, siis need võiks jääda võib-olla alla 60 dollari barreli kohta," arutles Vähi.
Nafta kallinemine kergitab omakorda kütusehinda.
"Tundub, et kütuse hind on justkui nagu orkaan, mis hetkel saab hinnakasvuks aina võimu juurde, sest nüüd on järjest tulnud /.../ uudiseid, kuidas OPEC on juba tootmist vähendanud. Detsembris OPEC-i tootmine langes, lisaks eile tulid sellised huvitavad uudised, et OPEC-i üks kõige suuremaid ja mõjukamaid liikmeid, Saudi-Araabia tõstis oma Aasia klientidele toornafta hinda," rääkis Olerexi juhatuse liige Alan Vaht.
Ühes naftaturu muutustega nihkuvad paigast ka maailmapoliitika jõujooned.
Einari Kiseli sõnul näitas OPEC-i kärpekava sõlmimise kulg, et Venemaa on mõjukust juurde võitnud. Teistes naftariikides on ehk hinnad veidi kerkinud, kuid nende puhul ei saa mõjuvõimu suurenemisest rääkida.
"Ma arvan, et tegelikult praegusel hetkel loetakse, et Venemaa on mõjutanud päris palju seda protsessi. Jah, see, et Venemaa sisuliselt on OPEC-iga liitunud kogu selles protsessis, on väga oluline signaal. Ning ka Venemaa ise on tegelikult saanud sellest mõnevõrra jõudu juurde. Teiste riikide kohta ma ei julgeks nii palju öelda," rääkis Kisel.
Hoopis olulisem on Kiseli sõnul aga see, et naftaturu tulevik pole sugugi helge, sest pikas perspektiivis on sellele palju konkurente. Riigid, mis on seni elanud naftadollaritest, lootuses, et nii saab jätkata veel mitukümmend aastat, seisavad ühel hetkel silmitsi asjaoluga, et nafta kaotab tuluallikana oma väärtust.
"Järjest rohkem räägitakse sellest, et riikidel hakkab pikas perspektiivis tekkima n-ö luhtunud ressursse nafta osas ehk nad ei saagi oma naftat suure tõenäosusega üldse enam turule paisata või seda maha müüa," selgitas Kisel.
Kui naftadollaritest sõltuvad riigid ei suuda oma sotsiaalsete väljakutsete lahendamiseks leida muid tuluallikaid, võib see viia neis riikides koguni rahutusteni.
Analüütikute hinnangul võib naftahindu oodata tagasilöök juba tulevatel kuudel, kui peaks selguma, et tootmist kärpida lubanud riigid pole oma ülesandega hakkama saanud või kui USA kildanafta tootmine saab taas hoo sisse.
"USA kildaõli tootjad hakkavad oma tootmist n-ö käivitama ja sellega tuleb kogu aeg naftapakkumist vaikselt turule juurde, mis hakkab võib-olla aasta teises pooles omakorda tirima hinda natuke allapoole," ütles Vähi.
Einari Kiseli sõnul peitub seniste naftariikide tuleviku võti selles, kes suudab oma majandust muutma hakata. Kui naftadollareid suudetakse investeerida perspektiivikatesse tehnoloogiatesse, siis on muutused valutumad. Araabia Ühendemiraadid on siin hea näide.
"Kuidas on muudetud naftakeskne riik energeetika osas väga efektiivselt toimivaks riigiks, kasutades väga energiasäästlikke lahendusi, päikselahendusi, akulahendusi, transport on muudetud väga efektiivseks ehk tegelikult selline väga tulevikku suunatud investeeringutega riik," kirjeldas Kisel.
Kindel on aga see, et kui maailma ühe ihaldatuma maavara mõjukus aegamööda kahaneb, siis toob see kaasa muutuseid ka riikidevahelistes suhetes.
"Jõujooned kindlasti nihkuvad päris oluliselt. Ja nüüd tulebki küsimus sellest, et kes ja kuidas suudab oma majandust muutma hakata," ütles Kisel.
Toimetaja: Merili Nael