Padari kinnitusel kaid uute parvlaevade jaoks lühikesed pole ({{commentsTotal}})

Kuigi parvlaeva Tõll sildumine Virtsu sadamas kulges vaevaliselt, kinnitas TS Laevade juhatuse esimees Kaido Padar, et sadamakaid on uute parvlaevade jaoks sobivad.

Tõll üritas esmaspäeval Virtsu saabudes pool tundi silduda, kuid suured jääkamakad ei võimaldanud seda. Kapten Peeter Sepp ütles, et esimene sildumine venis lisaks jääle ka lühikese kai tõttu.

Kaido Padar aga kinnitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tegelikult kai lühike pole.

"Rääkisin õhtul Saarte Liinidega ja küsisin, kuidas on. Tegelikult peamine põhjus oli ikkagi see, et mindi 20-sentimeetrise jää sisse ja hakati külg ees kai poole liikuma. Lõpuks see jää oli kõik laeva ja kai vahel. Kuna Hiiumaa oli just Virtsust lahkunud, siis otsustati kaid vahetada ja siis kõik kenasti õnnestus," selgitas Padar.

Kaptenit ta aga ei süüdistanud. "Kapten on sõitnud aastakümneid merd. Aga tuleb arvestada seda, et kas sa oled kolm või kuus kuud ehitanud laeva tehases või sa oled sellega 24 tundi sõitnud," ütles ta.

"Täna TS Laevade teise juhatuse liikme Mart Loiguga arutasime, et kui kõik protseduurid Tallinnas tehtud saavad, siis enne, kui laev liinile läheb, me varume aega, et kiiremini protseduure sadamates läbi teha," lisas ta.

Esmaspäeval juhtus parvlaeval Leiger väike intsident Rohuküla sadamas, kus laev sõitis vastu kai küljes olevatele seadmetele. Padari sõnul on sellised juhtumid tavapärased.

"Tõesti, sõideti kai küljes olevatele seadmetele külge. Seal on väike kriimustus, aga juba on tehtud pildid, juba on vahetatud Saarte Liinidega kirju ja lähipäevil mõlemad ettevõtted vaatavad üle, kas pöördutakse kindlustuse poole või siis üks või teine pool selle kompenseerib. Aga laev saab edasi sõita ja ükski reisija vedamata ei jää," selgitas Padar.

Ta rõhutas, et kaid ja uued laevad on sobivad. "Alati juhtub maailmas asju. Seda enam, et see projekt on ju erilise tähelepanu all olnud, ega seepärast ükski selline asi märkamata jää," ütles Padar.

Tema sõnul on enne jõule liinile tulnud Leigril märgatud mitmeid vigu. "Kas või väga elementaarsed vead - trepi peal on mõni liist lahti läinud, lift kippus inimesi uste vahele jätma või söögilift jäi ühel hetkel seisma. Selliseid asju tuleb ikka ette. See on merenduses reegel, et aasta võtab aega enne, kui garantiiajal märkused maha saavad, laev korda saab. Öeldakse ju, et laev on uus kümme aastat. Selle koha pealt, antuke kannatust," selgitas Padar.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: