Detsembris arvel olevate töötute hulk kahanes ({{commentsTotal}})

Töötukassas arvel olevate töötute hulk kahanes detsembris aastatagusega võrreldes.

Detsembri lõpus oli töötuna registreeritud 28 438 inimest ehk 4,5 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Nende hulgas oli 5328 vähenenud töövõimega inimest.

Kuigi juulis rakendunud töövõimereformi mõjul tõusis aasta jooksul töötukassa klientide hulgas vähenenud töövõimega töötute arv, siis kokkuvõttes töötukassa klientide arv aasta jooksul siiski langes. 2016. aasta lõpu seisuga oli registreeritud töötuid 4,5 protsenti vähem kui 2015. aasta lõpus.

2016. aastal keskmiselt oli töötukassas arvel 28 802 inimest, mis on ligikaudu 800 töötut rohkem kui 2015. aastal. Aasta keskmiseks registreeritud töötuse määraks kujunes 4,5 protsenti, mis on 0,1 protsendipunkti kõrgem võrreldes 2015. aastaga. Võrreldes eelneva aasta lõpuga langes aga töötuse määr 0,2 protsendipunkti madalamale.

Kõrgeim oli detsembris registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,3%) ja Lõuna-Eesti maakondades (Valgamaal 8%, Võrumaal 7,7%, Põlvamaal 7,5%) ning madalaim Harjumaal (3,2%) ja Tartumaal (3,3%). Võrreldes 2015. aasta keskmise registreeritud töötuse määraga suurenes 2016. aasta näitaja Ida-Virumaal 1,3 ja Põlvamaal 0,5 protsendipunkti ning langes Läänemaal 0,7, Hiiumaal 0,6 ning Jõgeva- ja Valgamaal 0,5 protsendipunkti.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid detsembri lõpus lihttöölised (22%), oskustöötajad ja käsitöölised (18%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Detsembrikuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks novembrikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 3122 uut tööpakkumist, millest 55 protsenti sisestati töötukassa portaali (http://tootukassa.ee ) kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 7431. Kõige suurema osakaalu vahendatavatest töökohtadest moodustasid teenindus- ja müügitöötajatele (23%), seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (23%) ning lihttöölistele (20%) pakutavad töökohad.

2016. aasta kokkuvõttes lisandus töötukassale vahendamiseks ligi 30 protsenti enam töökohti kui 2015. aastal.

Tööalasel koolitusel osales detsembris 3100 ja tööotsingu töötoas 1041 inimest. Tööpraktikal osales 977, tööharjutusel 596 ning tööklubis 541 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1685 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti detsembris 719 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 26 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 32 uut töökohta.

Palgatoetusega oli detsembris töötamas 1329 inimest. Lisaks osales veel 4528 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes.

Vähenenud töövõimega inimeste teenustest osales tööalasel rehabilitatsioonil 871, kaitstud tööl 150 ning kogemusnõustamisel 12 inimest. Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku alustas teenusel osalemist 642 inimest.

2016. aasta jooksul osaleti töötukassa poolt pakutavatel teenustel kokku 102 402 korral ning igas kuus osales keskmiselt ligi iga kolmas registreeritud töötu mõnes tööle liikumiseks vajalikus teenuses.

Töötukassa maksis detsembris töötuskindlustushüvitist 10 239 inimesele ehk 32 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 433 eurot ning hüvitisteks maksti kokku 3,8 miljonit eurot.

Ligikaudu 137 euro suurust töötutoetust sai detsembris 7020 inimest ehk 22 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest. 2016. aasta jooksul maksti töötuskindlustushüvitist välja kokku 48,5 miljonit eurot ning töötutoetust ligi 9,9 miljonit eurot.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa detsembris 457 inimesele. Keskmine detsembris määratud hüvitis oli 1758 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 766 tuhande euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa detsembris 155 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli detsembris 1751 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 372 tuhande euro.

2016. aasta jooksul maksti koondamise korral makstavat kindlustushüvitist välja kokku 13,3 miljonit eurot ning tööandja maksejõuetushüvitist 3,8 miljonit eurot.

Töövõime hindamise taotlusi esitati detsembris 958. Detsembrikuu jooksul määrati osaline töövõime 551 ja puuduv töövõime 155 inimesele, töövõime ei olnud vähenenud 273 inimesel.

Kokku esitati 2016. aastal töötukassale 5209 töövõime hindamise taotlust. Hindamisotsuseid tehti 4613, neist üle pooltel juhtudel (53%) määrati inimesele osaline töövõime, 18 protsendile määrati puuduv töövõime, töövõime vähenemist ei tuvastatud 26 protsendil juhtudest ning 3 protsendil juhtudest jäi taotlus menetlemata ja hindamata.

Töövõimetoetust maksti detsembris 2662 inimesele kogusummas ligikaudu 534 tuhat eurot. 2016. aastal oli töövõimetoetuse kogukulu 1,4 miljonit eurot.

Tööandjate esitatud taotluste alusel hüvitati detsembris sotsiaalmaks 20 070 vähenenud töövõimega töötaja eest. Tööandjate eest väljamakstud sotsiaalmaksu summa oli detsembris 2,5 miljonit eurot ning 2016. aasta kogukulu ligikaudu 12 miljonit eurot.

Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat Statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.

Toimetaja: Merili Nael



Margus Tsahkna ja Toomas Sildam.
PIKK INTERVJUU

Tsahkna: ei soovi selle valitsuse langemist ega teiste valitsuste tegemistPIKK INTERVJUU

Mullu IRL-i esimehe ja kaitseministri koha jätnud, IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna on osaline sõpruskonnas, kes pool aastat käib koos ning arutab Eesti elu üle. Kas sellest võiks sündida uus erakond? Parlamendis on tunda vanade olijate ärevust. Ajakirjanik Toomas Sildam külastas riigikogu fraktsioonidevälist saadikut Margus Tsahknat tema Toompea kabinetis.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: