"Pealtnägija": Eestis on hulk inimesi, kes käivad sotsiaaltöötajatele üle jõu ja kurnavad politseid ({{commentsTotal}})

Antsla valla eestkoste all oleva 21-aastase Egoniga on Tartu politsei pidanud ainuüksi viimase paari aasta jooksul tegelema ligi 500 korda ja need on ainuüksi ametlikult kirja läinud juhtumid. Tegelikult on sellised inimesed, kes sotsiaaltöötajatele üle jõu käivad ning politseid ja kohtuid kurnavad, palju laiem ja süsteemsem probleem.

Umbes 3300 elanikuga Antsla vallal on kuus ametlikku eestkostetavat, kuid kõige suuremas kimbatuses ollakse 21-aastase Egoniga, vahendas "Pealtnägija".

Kuna tema ema on samuti erivajadusega, rändas poiss neljakuusest saati mööda lastekodusid ja erikoole, õppis Tartu kutsekoolis pagariks, aga visati ühiselamust välja, sest korrarikkumised kasvasid üle pea. Kui ta juba 18-aastaselt end lootusetult kiirlaenudesse mässis, võttis vallavalitsus poisi 2015. aasta jaanuaris eestkostele.

Ekspertiis tuvastas Egonil vaimse alaarengu ehk lihtsalt öeldes saab Egon igapäevaste asjadega üldjoontes hakkama, kuid mõnes küsimuses – näiteks rahaga – on ta vastutustundetu ja kui ei saa oma tahtmist, võib muutuda agressiivseks.

Vald sai osalise eestkoste, mis tähendab, et sotsiaaltöötaja kontrollib küll tema pangaarvet, kuhu laekub pension, aga muud tegevust piirata või dokumente käest võtta ei saa. "See tähendab ka tõesti seda, et ta võib iga kell minna osta midagi järelmaksuga, teha mingisuguseid laenutehinguid, sest seda õigust ei ole temalt ära võetud," selgitas Antsla vallavanem Merike Prätz.

Kokku koguneski võlgu kiirlaenukontorite ees üle 4400 euro, mis päädis 2016. aasta kevadel Egoni eraisiku pankrotiga, mis kohe rauges, sest tööl ta ei käi ja pension ning sotsiaaltoetus on alla 300 euro, millest võlgade tasumiseks tegelikult ei jätku. Nii hooplebki noormees jätkuvalt sotsiaalmeedia kontol, kuidas tema e-post on täis kohtutäiturite nõudeid.

Üks Egoni ebameeldivam ajaviide on minna kuskile, hakata inimesi tüütama ja seda filmida. Sellest ei säästa ta isegi oma puudega ema. Kõik videod edastab ta otse sotsiaalmeedias sõpradele, kes õhutavad takka.

Politseis on ligi 500 juhtumit, kuid enamik väärteoasju lõpetatakse

Vald andis Egonile tugiisiku, aga noormees hakkas tema aega pahatahtlikult ära kasutama. Vald andis korteri, aga seal ta ei püsi. Ehkki Egon on sisse kirjutatud Antslasse, ihkab ta Tartusse, kus peamiselt möllabki.

Politseikapten Kert Kotkas sattus temaga tegelema juba esimestest juhtumitest alates ja tänaseks on Lõuna prefektuuris ametlikult registreeritud Egoniga seotud episoode juba üle 480.

Arvuliselt kõige enam on valeväljakutseid politseile ja päästeametile. Ainuüksi tema viimaselt telefonilt tuli häirekeskusesse ligi 300 kõnet.

"Ta otsib põnevust, tal on igav, ta ütlebki, et siis saab nalja," rääkis Antsla valla sotsiaaltöö peaspetsialist Vilve Lepik.

Egon ei tee saladust, et tahabki sattuda arestimajja ja kõige tavapärasem moodus on mingi avaliku korra rikkumine.

Egoni suhtes on algatatud umbes 30 väärteoasja, aga enamik neist lõpuks lõpetati, sealhulgas valeväljakutsete juhtum, sest noormees vabastatakse diagnoosi tõttu karistusest. See aga annab vaid hoogu juurde.

Teadaolevalt on hetkel siiski Egoni suhtes kaks kriminaalasja – seoses mullu Viljandi loomade varjupaigale tehtud pommiähvarduse ja internetikelmusega.

Sarnaseid juhtumeid on üle Eesti rohkem

Selliseid inimesi, kes ajavad süsteemi umbe ja sotsiaaltöötajad meeleheitele, on üle Eesti suurel hulgal. Mõni juhtum on isegi veel jõhkram.

Kohalikud omavalitsused pöörduvad eriti keeruliste juhtumitega sotsiaalkindlustusametisse.

Ameti sotsiaalteenuste üksuse nõuniku Helen Tähtvere sõnul on hetkel üle Eesti töös 15 eriti rasket juhtumit, nende seas ka Egon. "Me räägime psüühilise erivajadustega inimestest, kellel on suured toimetulekuraskused, kellel ei ole piisavalt juhendamist, kes ei saa oma eluga ise hakkama. Ja kohalikud omavalitsused on tõepoolest mures selle pärast, milliseid tegusid teevad need inimesed ja kuidas nende enda kogukond saab selle tõttu haavata," rääkis Tähtvere.

Ilmselt kõige raskem juhtum 15-st on kaks mõrva sooritanud naine, kes tappis 1990. aastate keskel ühe inimese, tuli vanglast välja, tappis 2000. aastate algul teise ja on alates eelmisest aastast taas vabaduses.

Tema kohtutoimikud on verdtarretavad ja iseloomustused toovad välja ettearvamatuse ja ebastabiilsuse. Tema kodukoha sotsiaaltöötajad näevad jälle ohumärke – alkoholi ning ravimite kuritarvitamist – ja taotlesid seetõttu naise kinnisesse asutusse paigutamist. Kohus aga keeldus.

Sotsiaaltöötajatel on iga päev kontakt ja nad kardavad, et kolmas mõrv on õhus, kuid midagi teha ei saa.

"Me oleme pakkunud välja, et saame seda inimest aidata toetavate erihoolekandeteenustega. See tähendab, et inimene saab elada oma kodus edasi, kuid spetsialistid toetavad teda," ütles Tähtvere.

Kasulik oleks sellised inimesed ühiskonda integreerida

Kõik taandub aga süütuse presumptsioonile - sellised inimesed võivad olla tiksuvad kellapommid, aga tuleb oodata esimest ränka tegu.

Ka Antsla taotles Egoni määramist ööpäevaringse järelevalvega asutusse, aga kohus lükkas selle tagasi, sest noormees ei kujutavat otsest ohtu. Ka sotsiaalkindlustusamet rõhutab, et ühiskonnale on kokkuvõttes kasulikum sellised isikud integreerida.

"Me ei saa inimest panna kinni sellepärast, et me ei oska temaga võib-olla käituda. Vaja on muuta meie käitumist, vaja on muuta kõrvalabi osutamist, vaja on muuta juhendamist. Selleks ongi spetsiaalsed erihoolekandeteenused mõeldud," selgitas Tähtvere.

Egonile koostati juba 2015. aastal rehabilitatsiooniplaan, mis nägi ette kogukonnas elamise teenuse. Selline koht oli Jõgevamaal isegi talle olemas, aga Egon keeldus.

"See teenus on vabatahtlik. Kui inimene soovib minna teenusele, siis ta läheb, kui ta ei soovi, siis mitte," tõdes Tähtvere.

"Ja kuna tal ei ole sotsiaalteenuste valdkonnas hetkel oma kohta, siis on ta vabalt toimetav, vabalt tegutsev, küll omavalitsuse eestkostel olev isik, keda tegelikult omavalitsus ei suuda 24 tundi ööpäevas kontrollida. Ja mida aeg edasi, seda rohkem ma tegelikult näen, et Eesti vabariigi sotsiaalsüsteemis on midagi veidi korrast ära. Meil on inimesi, kes vajavad abi ja me tegelikult ei leia neile vajalikku abistamismeetodit ja võimalust. Ma arvan, et see on kõige suurem probleem," rääkis Merike Prätz.

Egon kirjutas "Pealtnägijale", et ei vaja enda meelest üldse eestkostet. Valeväljakutsetest tunnistab ta ainult kolme ning pommiähvarduse tegi loomade varjupaigale, sest nood panid talle eluaegse uksekeelu. Raha pettis ta enda sõnul välja, sest sotsiaalkorter olevat kallis ja raha elamiseks ei jätku. Arestimaja nimetab ta enda turvakoduks.

Asi on siiski nii kaugel, et prokuratuur taotleb pommiähvarduse tõttu talle ööpäevaringset erihooldusteenust ehk paigutamist Valkla hooldekodu kinnisesse osakonda. Sotsiaalkindlustusamet soovitab omavalitsustel niisuguste juhtumite puhul abi ja nõu küsida.

Toimetaja: Merili Nael



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: