Kohtud ja advokatuur on karistusseadustiku muudatuste suhtes kriitilised ({{commentsTotal}})

Lühikese aja jooksul korduvalt joobeseisundis autot juhtinud inimest võib ees oodata automaatne šokivangistus, kui riigikogu kiidab heaks kolmapäeval esimesel lugemisel olnud karistusseadustiku muudatused. Kohtud ja advokatuur on eelnõu suhtes kriitilised, tuues põhiprobleemina välja, et kohtutelt võetakse ära õigus otsuseid kaaluda.

Alkoholijoobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste osatähtsus on viimastel aastatel pidevalt veidi vähenenud. Teisalt pole vähenenud purjus juhi tõttu liikluses hukkunute arv, mistõttu tahab justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) karmistada karistusi purjuspäi rooli istuvatele juhtidele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

See tähendab, et teist korda kriminaalse ehk vähemalt 1,5-promillise joobega vahele jäänud juhile määratakse automaatselt mitmepäevane šokivangistus.

"Minu loogika on väga lihtne - kui me näeme, et senised karistuspoliitilised või seaduses kehtestatud reeglid või karistuspraktika ei ole toiminud - tingimisi karistused, trahvid jne -, siis tuleb leida ka jõulisemad tööriistad," selgitas Reinsalu.

Eelnõu juures riigikohtu ekspertarvamust arvesse ei võetud, kuid seaduse väljatöötamise juures oli riigikohtu seisukoht kriitiline.

"Kohus peab saama piisava mänguruumi. Seadusandja peab tegema oma tööd, nägema ette karistusraamid, aga jätma ka kohtule otsustamisruumi. Siis ahendab see kohtu otsustamise ruumi ja kohus peab tegema otsuse, millega ta pole põhimõtteliselt nõus. See ei ole enam aus ja õiglane kohtupidamine ja see ei ole õiglane kohtuotsus," rääkis riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunik, Tartu ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak.

Karistuste karmistamise puhul tõi riigikohtu ekspertarvamus ka välja teiste riikide praktika, mis näitab, et karistuste karmistamine mõjub hirmutavana vaid osale kuritegevusele kalduvatest inimestest ja selgi juhul ei mõju hirmutavana mitte karistuse raskus, vaid tõenäosus vahele jääda. Teisisõnu võiks pigem tugevdada politsei üldist nähtavust ja tugevdada kontrolli.

"Me oleme näinud, kui jääb vahele purjuspäi, on kriminaalses joobes ja mis juhtub - sajad inimesed jäävad uuesti vahele, järelikult puhumisest polnud kasu," kommenteeris Reinsalu.

Riigikogu õiguskomisjoni liige, reformierakondlane Hanno Pevkur märkis, et eelnõu puhul on mitmeid küsitavusi.

"Fakt on see, et seal on ka väga palju erijuhtumeid. Näiteks, kui inimene on pere ainus toitja ja peaks juhtuma tõesti see, et ta jääb teist korda joobes juhtimisega vahele, siis koheselt šokivangistusse suunamine kuni 30 päevaks tähendab seda, et pere jääb toitjast ilma. Seal on neid küsitavusi veel ja veel," rääkis Pevkur.

Reinsalu sõnul on tegemist siiski pigem lühiajalise kinnipidamisega ja kohad, kus sadu šokivangistust kandvaid inimesi pannakse, on tema sõnul olemas.

Täiendavat raha eelnõu realiseerimiseks Reinsalu sõnul riigieelarvest ei taotleta.

Toimetaja: Merili Nael



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: