Fotod: avati kaitseinvesteeringute keskus ({{commentsTotal}})

Reedel avati pidulikult Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, mis koondab ühtse juhtimise alla kogu kaitsevaldkonna hanked ja taristuprojektid.

Keskuse avasid kaitseminister Margus Tsahkna, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ja kaitseinvesteeringute keskuse direktor kolonel Rauno Sirk.

Tsahkna ütles avamisel, et valitsuskoalitsiooni otsus luua lisaks praegu riigikaitseks kulutatavale 2,2 protsendile täiendav kaitseinvesteeringute fond kindlustab, et avatud keskus saab pühenduda täie jõuga riigikaitseks oluliste hangete ja taristu arendamisele.

Kaitseinvesteeringute keskus loodi 2015. aasta lõpus, kuna senine hangete korraldus vajas kaasajastamist ning kaitsevaldkonna hangete maht oli mitmekordistunud. Tööd alustas keskus tänavu 1. jaanuaril ning on tänaseks välja kuulutanud ka esimesed hanked.

Kolonel Sirk selgitas, et riigikaitseliste hangete maht on viimase viie aasta jooksul kahekordistunud ja selleks kulub pea pool kaitse-eelarvest. "Kui 2010. aastal moodustasid investeeringud ja kaitseotstarbelise erivarustuse hanked 57,3 miljonit eurot, siis aastaks 2020 prognoosime ligi 200 miljonit eurot," ütles Sirk.

Lisaks hangetele koondab keskus ühtse juhtimise alla kogu valdkonna taristu- ja ehitusalase oskusteabe, mille ülesandeks on riigikaitselise taristu arendamine, planeeringute koostamine, projekteerimine, ehitamine ja kinnisvara haldus. Kaitseministeeriumi valitsemisala kinnistute ülalpidamiskulud olid 2010. aastal 9,8 miljonit, 2016. aastal 16 miljonit eurot.

Sel aastal kavandab keskus ellu viia üle 430 hanke kogusummas 159 miljonit eurot. Olulisemad hanked puudutavad lahingumasinate CV9035 Eestisse toomist ja nende ümberehitust ning mereväe laevade moderniseerimist. Samuti alustab keskus hanget käsitulirelvade väljavahetamiseks ning valmistab ette liikursuurtükkide hanget.

Selle aastakümne prioriteetide hulka lisanduvad pikamaa tankitõrjeraketisüsteemide hankimine, samuti kaitseväe sõjaaja üksustele vajaliku varustuse täiendamine. Lisaks suuremahulistele projektidele soetatakse sideseadmeid, veokeid ja teisi rivisõidukeid, laskemoona, pioneerivarustust, öövaatlusseadmeid, suurtükiväe- ja miinipildujaüksuste relvastust.

Keskuses töötab praegu 130 inimest Tallinnas ja kaitseväe taristuobjektidel üle Eesti.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: