Lucas: Lissaboni leping on eesistumise tähtsust vähendanud ({{commentsTotal}})

Eesti võtab juulist Suurbrtitannia asemel Maltalt üle Euroopa Liidu eesistuja kohustuse, mis kestab senise poole aasta asemel sisuliselt 4,5 kuud. Economisti ajakirjaniku Edward Lucase hinnangul ei mängi eesistujariik tegevuskava loomises nagunii suurt rolli ja suur hulk plaane pannakse paika Brüsselis.

Suurbritannia teatas kuu pärast Euroopa Liidust lahkumise poolt hääletamist, et loobub Euroopa Liidu eesistumisest. Eesti jaoks tähendas see, et eesistujariigi kohustus tuli võtta pool aastat varem, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Loomulikult ei olnud meie jaoks lihtne suhteliselt viimasel hetkel kaotada projektist nipsuga kuus kuud, aga kõik on tehtav," kinnitas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.

"Me kaotasime mõned teemad, milleks valmistusime, näiteks Euroopa Liidu uue eelarveperioodi avaläbirääkimised. Me kaotasime natuke oma kultuuriprogrammi, mida me väga tahtsime siduda just 2018. aastaga," selgitas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.

Lillevälja sõnul suutis Eesti pea kõik plaanid ja kokkulepped ümber mängida, peale ühe. "Eesti vabariigi sünnipäeva me ei saanud ettepoole tuua."

Laias laastus on Jääratsi ja Lillevälja sõnul suudetud jääda eesitumise esialgse plaani juurde. Umbes 30 kõrgetasemelist sündmust toimub endiselt Kultuurikatlas. Kodu on leitud ka väiksematele üritustele. Samuti on läinud Brüsselisse Eesti alalisse esindusse enamik lisapersonalist. Eesti ministeeriumites ja teistes riigiametites on eesistumisega seotud umbes tuhat inimest.

"Meil suur osa inimesi tõepoolest ongi samad ametnikud, kes iga päev töötavad, sest ega siis tuhat inimest ei ole meil mitte kuskilt juurde võtta, eriti väga kvalifitseeritud ja spetsiifiliste teadmistega. Nii et nad saavad lisaülesandeid, kõik on valmistunud, et see periood saab olema aeg, kus kindlasti töö on väga intensiivne," selgitas Lilleväli.

Eesti on eesistumiskuludeks planeerinud 75 miljonit eurot, millest üle poole kulub Lillevälja sõnul personalile.

"Sinna kuulub nii lisatasustamine kui ka kõik pikaajalised välislähetused, kogu selle paketiga. Me arvame, et tegelikult on see õigustatud. Me ei loe inimeste lisatunde, sest neid tõesti tuleb väga palju, aga inimesed arvestavad siis, et vastavalt intensiivsusele, kas see intensiivsus on natuke kõrgem, palju kõrgem või väga palju kõrgem, me siiski lisatasu inimestele maksame," ütles Lilleväli.

Selle nädala keskel kinnitas valitsus ka Eesti prioriteedid Euroopa Liidu eesistujana, mis on seotud nelja suurema valdkonnaga: Euroopa avatus ja majandus, turvalisus ja kaitse, infoühiskond ja andmete vaba liikumine ning säästlikkus ja kestlikkus.

"Väga palju nendest konkreetsetest asjadest sõltuvad ikkagi sellest, kuidas ja kui hästi Maltal läheb ja kui palju sellest osast, mida nemad planeerisid, jääb meie teha ja kui palju saame meie siis teha seda, mida me planeerinud oleme," ütles Jäärats.

Tema sõnul võivad Eesti eesitumise plaane muuta ka ootamatud sündmused maailmas.

Edward Lucase sõnul pannakse aga nagunii enamik eesitumise tegevuskavast paika Brüsselis. Lucase hinnagul on eesistumise olulisust suuresti vähendanud Lissaboni leping.

"Lissaboni lepe ütleb, et välis- ja julgeolekupoliitika on nüüd kõrge esindaja kätes. Lepe muutis kogu Euroopa Liidu arhitektuuri. Varem, enne Lissaboni lepet, oli nii, et eesistujamaa oli tõesti kõige eest vastutav, nüüd on tal peamiselt administreeriv ja koordineeriv roll," selgitas Lucas.

Jääratsi sõnul annab eesistumine võimaluse näidata, et igal riigil on roll ning otsuseid ei tehta kauges ja võõras Brüsselis.

"Me tahame, et sellel eesitumisel oleks positiivne mõju ametnikkonnale, et sellel eesitumisel oleks positiivne mõju riigi kuvandile, turismile ja üldse positiivses mõttes me saame maailmas erakordselt palju tähelepanu tänu sellele lühikesele momendile," ütles Jäärats.

Edward Lucase sõnul ei peaks eestlased aga niivõrd keskenduma enese tutvustamisele, vaid andma maailmale märku, millised on praeguses julgeolekuolukorras meie mured ja lootused.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: