Enam kui tuhat erivajadusega inimest saab uued elamis- ja töötamistingimused ({{commentsTotal}})

Valitsus kinnitas lõppeval nädalal investeeringute kava, mille järgi saab enam kui 1300 psüühilise erivajadusega inimest hiljemalt 2020. aastaks uued elamis-, õppimis- ja töötamistingimused.

Investeeringute kava järgi kaasajastatakse rohkem kui 1100 erihoolekande teenuskohta. Lisaks luuakse psüühiliste erivajadustega inimestele ligi 200 kohta kogukonnas elamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eesmärk oli suurte hoolekandeasutuste reorganiseerimine selliselt, et tegevuskohad oleksid väiksemad ja mõistagi ka see, et nad oleks kaasaegsed ja toetaksid seal elavate isikute eluolu, töötamist ja õppimist, haridust ning kõike seda, mis ühe inimväärse elu juurde käib," selgitas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Kuni 50 kogukonnas elamise teenuskohta saab juurde Tartu linn, kus praegu on selliseid kohti 31, mida on MTÜ Tartu Maarja Tugikeskuse juhataja Helle Kännu sõnul linna tegelikku vajadust arvestades liiga vähe. Nii loovad MTÜ Maarja Tugikeskus ja SA Maarja Küla võimaluse 50 psüühilise erivajadusega inimesele elada ja töötada peresarnaneses keskkonnas, et 24 tunnil ööpäevas toetada nende iseseisvat toimetulekut igapäevaeluga.

"Need on kogukonnas elamise teenuse kohad ehk see on see, kus inimene saab hakkama suhteliselt palju ka iseseisvalt, kuid ta vajab elamise ja kümne pädevuse toimingus pidevat tuge. Ja kui meie ütleme, et meie oma kogukonnas elamise teenust osutame ööpäevaringselt, siis me väga tõsiselt loodame, et see ka annab võimaluse tõepoolest inimesekeskselt ja ööpäevaringselt seda teenust osutada ka märksa raskemale sihtgrupile kui täna seda tehakse," rääkis Känd.

Tartu Maarja kooli direktor Jaanus Rooba ütles, et ehkki viimasel aastakümnel on psüühiliste erivajadustega inimestele rajatud kogukonnas elamise kohti maapiirkondadesse, ei soovi paljud erihoolekannet vajavad inimesed linnast ja päritoluperest kaugele kolida.

"Paljud inimesed tahavad lihtsalt linnas elada ja linnas on muidugi ka töö tegemise võimalusi rohkem kui näiteks maal. Valikuvõimalus peab olema lai, sellepärast just linn, sest linnas ei ole veel tehtud, aga maal on tehtud," rääkis Rooba.

Tartu nelja kogukonnas elamise hoone ehitused algavad tõenäoliselt 2018. aastal.

Toimetaja: Merili Nael



KRIIS LÄTI PANGANDUSES
Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

UUDISED

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Kalashnikovi automaat Venemaa sõjaväeõppusel, arhiivifoto.

ERR Moskvas: palgasõdurite eelnõu lähiajal vastu ei võeta

Süürias ei sõdi üksnes Vene regulaarväed, vaid ka palgasõdurite üksused, millest kuulsaim on oma juhi järgi nime saanud Wagneri üksus. Viimasel ajal on nad taas kord tähelepanu pälvinud sellega, et väidetavalt sai suur hulk neist surma üle-eelmisel nädalal Süürias aset leidnud USA õhurünnakus.

uudised
uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: