May: Suurbritannia ei taotle poolikut liikmesust Euroopa Liidus, lahkume ka ühisturult ({{commentsTotal}})

{{1484647172000 | amCalendar}}

Suurbritannia peaminister Theresa May pidas teisipäeval põhjaliku Brexiti-teemalise kõne, milles täpsustas valitsuse Euroopa Liidust lahkumise kava. Valitsusjuht andis mõista, et London on valmis nn karmiks Brexitiks ehk mingi poolikut liikmesust EL-is ei soovita ning lahkutakse muuhulgas ka ühisturult. May lubadus, et lõpliku Brexiti-leppe üle hääletavad parlamendi mõlemad kojad, rahustas vahepeal ärevaks muutunud aktsiaturge ning tugevdas naelsterlingit.

May alustas oma sõnavõttu (täismahus teksti saab lugeda SIIT) tõdemusega, et rohkem kui pool aastat tagasi hääletasid Suurbritannia elanikud helgemat tulevikku soovides Euroopa Liidust lahkumise poolt. Peaminister rõhutas, et valijad tegid selle valiku "avatud silmadega" ning andsid endale, et ees ootaval teel on palju ebakindlust. Valitsuse ülesanne on rahva valik ellu viia.

Peaminister avaldas soovi, et Suurbritanniast saaks Brexiti käigus tugevam, õiglasem, ühtsem ja varasemast rohkem väljapoole vaatav riik. "Ma tahan, et me oleks turvalisem, õitsvam ja tolerantsem riik, mis oleks rahvusvahelise talendi jaoks magnetiks ja oleks koduks eestvedajatele, kes kujundaksid tuleviku maailma. Ma tahan, et me oleksime tõeliselt globaalne Suurbritannia - parim sõber ja naaber meie Euroopa partneritele, kuid samas ka riik, kes küündiks Euroopa piiridest väljapoole."

May hinnangul ei olnud referendumil langetatud valiku näol tegu otsusega endasse tõmbuda ja ta lisas, et Suurbritannia on üks Euroopa multikultuursemaid riike.

Valitsusjuht tunnistas, et paljud kardavad, et Brexit võib viia Euroopa Liidu lagunemiseni. May rõhutas, et tema sellist arengut ei soovi, vaid ta tahab, et EL-i saadaks edu. Brexit on ka Euroopa Liidu jaoks kasulikuks õppetunniks, arvas ta ja tuletas meelde, et Euroopa tugevus seisneb mitmekülgsuses. Mitmekülgsuse ja erinevusega saab suhestuda kahel viisil - seda elimineerida või sellega leppida.

Paraku oli Suurbritannia Euroopa Liidus kummaline partner ning endise peaministri David Cameroni poolt läbi viidud läbirääkimised oli üllas viimane katse seda partnerlust toimima saada.

May lubas, et Euroopa Liidu kodanikud on endiselt Suurbritannias teretulnud ning Briti luureteenistused teevad ka edaspidi oma Euroopa kolleegidega koostööd. "Me oleme endisel usaldusväärsed partnerid, tahtejõulised liitlased ja lähedased sõbrad. Me soovime osta teie tooteid, müüa teile enda omi, kaubelda teiega võimalikult vabalt ning teha koostööd tagamaks, et meie kõigi elu oleks turvalisem, kindlam ja rikkalikum läbi jätkuva sõpruse."

Valitsusel on plaan olemas - poolikut liikmesust ei soovita

Valitsusel on Brexiti elluviimiseks plaan olemas, kinnitas ta.

May rõhutas, et London ei soovi mingit osalist liikmesust Euroopa Liidus.

"Me püüdleme uue ja võrdse partnerluse poole - sõltumatu, iseseisva Globaalse Suurbritannia ning meie Euroopa Liidu sõprade ja liitlaste vahel. Mitte osalist liikmesust Euroopa Liidus, mitte assotsieerunud liikme staatust või ükskõik millist lahendust, mis jätab meid pooleldi sisse ja pooleldi välja. Me ei pürgi mudeli poole, mida kasutavad praegu teised riigid. Me ei otsi lahkudes võimalust hoida kinni oma liikmesuse tükkidest. Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust. Minu ülesandeks on saada seda tehes Suurbritannia jaoks õige kokkulepe."

See tähendab ka seda, et Suurbritannia lahkub ühisturult, sest ilma selle sammuta ei oleks May hinnangul ka tegu Euroopa Liidust lahkumisega. Eesmärgiks on sõlmida Euroopa Liiduga ambitsioonikas vabakaubanduslepe.

Peaministri sõnul lähtub valitsus Brexitit rakendades neljast põhimõttest ning 12 peamisest punktist.

Esimeseks põhimõtteks on kindlus, mis tähendab seda, et edasiste plaanide kohta antakse inimestele ja ettevõtetele võimalikult põhjalikke ja kindlaid lubadusi. Ning sellest on mitmeid seadusi ette valmistades juba lähtutud.

Sõnaõigus on parlamendi mõlemal kojal

Muuhulgas märkis May, et lõpliku Brexiti-kokkuleppe üle saavad hääletada ka parlamendi mõlema koja rahvasaadikud.

Teine põhimõte on see, et Suurbritannia peab taastama täieliku kontrolli oma seaduste üle.

Suurbritannia valitsus arvestab Brexiti raames ka Šotimaa ja Walesi valitsuste seisukohtadega ning edaspidi kaalutakse hoolikalt, millised EL-ilt tagasi saadud õigused jäävad keskvalitsusele ja millised kohalikele valitsustele.

May kinnitusel on Suurbritannia ja Iirimaa vahel alati erisuhe ning valitsus leiab praktilise lahenduse, kuidas säilitada vaba liikumine Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel.

May juhtis tähelepanu sellele, et immigratsioon Suurbritanniasse on olnud rekordiline ning see on lagetanud ka palgataset. Tema sõnul tuli tal tunnistada, et Euroopa Liidus olles on võimatu piirata EL-ist lähtuvat immigratsiooni ning Brexit peab tähendama seda, kui palju inimesi Euroopast Ühendkuningriiki tuleb.

May lausus, et ta soovib tagada nii Suurbritannias elavate Euroopa Liidu kodanike kui ka Euroopas elavate brittide õigused ning sõlmida selles küsimuses kokkuleppeid võimalikult vara. Osa EL-i liikmesriike on selleks ka valmisolekut üles näidanud, lisas ta.

Paindlik ja konstruktiivne läbirääkimine on kõigi osapoolte huvides

Brexiti elluviimiseks tahab May sõlmida Euroopa Liiduga paindliku üleminekuleppe, sest tema sõnul pole kumbki pool huvitatud ei järsust katkestusest ega ka "lõputust üleminekust".

May sõnul ei saa valitsust sundida Brexiti kulgu igapäevaselt kommenteerima, sest see poleks riiklikes ega rahvuslikes huvides.

May kommenteeris ka mõnel pool Euroopa Liidus levivaid üleskutseid Suurbritanniat uue vabakaubandusleppe abil "karistada". Peaministri arvates oleks see Euroopa riikide endi jaoks samuti kahjulik, samuti pole see sõbrale sobiv samm. May rõhutas, et pigem lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust ilma kaubandusleppeta, kui et teeb seda halva leppega.

Lõpetuseks mainis May, et konstruktiivne lähenemine Brexiti kõnelustele on kõikide osapoolte huvides.

Toimetaja: Laur Viirand



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: