Donald Trump ütles hiljuti antud intervjuus, et NATO on iganenud. Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) kuuluv riigikaitsekomisjoni liige Mart Helme rääkis "Foorumis", et 1949. aastal loodi NATO võrreldes tänapäevaga teistsugustel eesmärkidel. Trump näeb tema sõnul NATO-l uut rolli tänapäevaste probleemidega - terrorism, rändekriis - toime tulemiseks ning ei soovi allianssi lõhkuda.

Marko Mihkelson märkis, et tegelikult on Trump oma valimiskampaania ajal sama juttu rääkinud. "Kui ta ühest küljest ütleb, et NATO on vananenud, siis samas mõttes jätkab ta, et NATO on talle väga oluline," tõi Mihkelson välja.

Ta lisas, et Eestit peaks aga tähelepanelikuks tegema Trumpi retoorika. "Sellised diplomaatias küllalt uudsed retoorilised käigud nii mõjuka inimese poolt kui peagi USA presidendiks saav Donald Trump kindlasti ei suurenda usaldust läänemaailma sees, näiteks üleatlandilistes suhetes, ka Euroopa Liidus. See kindlasti ei ole meie huvides, kui neid usaldusmõrasid meie liitlaste seas juurde tekib," selgitas ta.

Keskerakonna liige, riigikogu aseesimees Enn Eesmaa rääkis saates, et tema hinnangul võib Trumpi retoorika Euroopa Liidule isegi hästi mõjuda. "Juba on jõulised poliitikud öelnud, et on vaja veel suuremat ühtsust. See võib teha Euroopa Liidu ühtsemaks, mis oleks meie tuuleveskile," sõnas Eesmaa.

Reformierakonna liige, väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross märkis, et kuna Donald Trumpi vaated ei ole veel selgelt teada, siis iga tema väljaütlemine võimendub. See aga läheb tema hinnangul peagi üle.

"Ta ise ei anna ka võib-olla aru, kuidas aktsiad kukuvad ja riigid satuvad poliitilisse kriisi iga tema lause peale. See läheb varsti üle, aga praegu kogu maailm jälgib kerge hirmuga, mida see mees teeb. See tuleb teadmatusest. Ta on klassikaline establishmendi vastane kandidaat, kes kohe saab Valgesse Majja," selgitas Kross.

Mart Helme meenutas, et Trump on kritiseerinud diplomaate, öeldes, et nad on suurepärased asjatundjad, kuid takerduvad liigselt detailidesse. See aga lükkab Trumpi sõnul probleeme edasi või süvendab neid.

"Mul on tunne, et Trump kujutabki ette, et tema hakkabki suuri otsuseid langetama ja ülejäänud aparaat, alates ministritest kuni ametnikeni, hakkab neid ellu viima lähtuvalt merkantilistlikust vaatepunktist - mina sulle ja sina mulle," selgitas Helme.

Mihkelson nõustus Helmega. Tema hinnangul võis näiteks Barack Obama liigse kartuse tõttu jätta 2013. aastal keemiarelva kasutamise järel Süüria osas otsuseid langetamata.